Jaga lugu:

Suur mure Soome turistiga

Soomlased külastavad Eestit järjest vähem ja imerohtu selle vastu ei ole – tuleb lihtsalt järjepidevalt tegeleda nii turunduse kui ka teeninduse kvaliteedi parandamise, aga ka näiteks maksusoodustuste pakkumisega, leiavad Äripäevaga rääkinud ettevõtjad.

Soome majandusel läheb hästi, töötuid on vähe - ei saa käia Eestis, nentis Feliks Mägus.  Foto: Liis Treimann

Restoraniärimees Martti Siimann peab koos äripartner Tõnis Siiguriga Harjumaal mitut restorani. Soome turistide arvu langus on tema sõnul selgesti näha. "Kindlasti on. Iga restoran tunnetab seda erinevalt – meie pole vanalinn ja kesklinn, kes masside peal käivad. Restoraniga NOA alustasime 5 aastat tagasi, teisel-kolmandal aastal leidsid soomlased meid üles. Statistikat ei oska öelda, aga kõhutunne ütleb, et nüüd on oluliselt langenud juba paar aastat," märkis Siimann. Suurem langus tuli tema sõnul just mullu.

Statistika on nukker

9. jaanuaril statistikaameti poolt teatatud arvud on nukrad. Novembris peatus Eesti majutusettevõtetes 129 000 välisturisti ehk 7% vähem kui aasta varem. Lätist, Soomest ja Venemaalt saabus 83 000 ehk 64% välisturistidest; neid peatus majutusettevõtetes vastavalt 8%, 13% ja 5% vähem kui 2017. aasta novembris.

Vähem turiste saabus ka mitmest teisest Euroopa riigist – Rootsist, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Vaid hiinlasi saabus viiendiku võrra enam, kuid absoluutarvudes on nende arv siiski veel väga väike.

Seejuures joonistub välja, et kukkunud pole ainult nii-öelda alkoturistide külastused. "Meil on pigem kvaliteetturist, on neid, kes tulevad spetsiaalselt meie pärast Tallinnasse. Paju villa on uue viinatee (Tallinn-Pärnu-Ikla maantee – toim) kõrval, aga see turist seal ei peatu. Kui ta nii hinnatundlik on, et euro pärast Lätti sõita, siis ta pole meie segment," tõdes Siimann.

Soome lehed sarjavad

Siimanni sõnul on viimasel ajal tekkinud veel üks murekoht, mida tajuvad eriti hotelliomanikud. Nimelt on Soome lehtedes tajuda vaenulikku suhtumist. "Eesti-suunaline propaganda, mis on siia tilkunud – paar artiklikest – on jäämäe tipp," märkis Siimann. Tema sõnul on Soomes sarnaselt Eestiga välisturism Venemaa suunalt langenud, mistõttu rõhutakse siseturismile. "See on sihikindel tegevus, et jääge ikka siia, mida te sinna Eestisse ronite. Hind pole ka enam nii suur argument, nagu varem," tõdes Siimann.

Ka hotellide ja restoranide liidu juhatuse liige Verni Loodmaa tõdes, et on Soome lehtedes Eesti-kriitilisi lugusid näinud. "Kuidas nüüd öelda...meelelahutuslikes ajakirjades. Kultiveerivad seda, et Eesti ei ole enam sihtriik, ja eks neil ole teatud osas õigus. Me ei peagi olema odav, vaid atraktiivne sihtkoht," toonitas ta.

Keeleoskus nadi

Nordic Hotel Forumi tegevdirektor Feliks Mägus näeb probleemi komplekssena – ühele faktorile seda taandada ei saa. "Üks on elukalliduse tõus, muuhulgas aktsiisidega seotud, aga mitte ainult. Soome majandusel läheb hästi, töötuid on vähe – ei saa käia Eestis," märkis ta. Samuti on Mägusa sõnul aastakümneid Eestit külastama harjunud soomlaste kõrval peale kasvamas uus põlvkond.

Eesti noorte seas soome keele oskus langenud, nimetas murekoha Feliks Mägus.  Foto: Liis Treimann

Mägus tõi aga välja ka keeleküsimuse – kuigi Eesti on endiselt ainuke riik maailmas, kus Soome turist emakeelega hakkama saab, on Eesti noorte seas soome keele oskus langenud. Viimast probleemi toonitas ka Siimann. "Tänapäeva noored ei räägi soome ja vene keelt. Turistid aga eeldavad, et saavad kodukeeles rääkida," märkis ta. Siimanni sõnul loob see fooni, justkui oleks teeninduse tase langenud. "Loen vene blogisid, intervjuusid - kiidavad, et menüüd on vene keeles, aga samas teenindajad ei suuda rääkida."

Kuigi Siimanni sõnul proovivad nemadki teenindajale keelt õpetada, on see tänapäeval raske. "See ei ole nii, et kahe kuuga õpid ära. Ise õppisin Soome telekat vaadates – nüüd pole selleks mingit põhjust," märkis ta.

Turiste tooks Linnahall

Siimanni sõnul on nn "viinaturist" minema aetud, aga rohkem raha Eestisse jätvate konverentsituristide püüdmiseks ei tehta piisavalt. "Konverentsiturismi arendus vindub. Räägitakse, aga ühtegi suurt sammu pole tehtud, näiteks Linnahalli. Peaks tegema suurelt ja kohe," tõdes ta.

Verni Loodmaa märkis, et konverentsituristide eest võitlevad kõik suuremad regiooni linnad. "See turist jätab sihtkohta oluliselt rohkem raha, jääb riiki kauemaks, raha kulutamise taluvuspiir on natukene parem kui tavalisel puhketuristil. See avaldab mõju ka restoranide käibenumbritele," tõi ta välja.

Loodmaa sõnul on endiselt kõige realistlikum konverentsikeskuse projekt Linnahall, mille arendamine on aga teadupärast toppama jäänud. "Ma loodan, et seda mõtet ei panda kalevi alla. Eks keskustega tegelevad ka Riia ja Vilnius. Oleks väga oluline, et Tallinnas saaks see esimesena valmis," sõnas ta.

Üks abinõu meie turismisektori toetamiseks oleks Loodmaa sõnul ka liigkõrge maksukoormuse vähendamine. Siin tasuks tema sõnul eeskuju võtta just Põhjamaadest, kus sektori konkurentsivõime tugevdamiseks käibemaksuerisusi kasutatakse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum