Kristjan Pruul • 31. jaanuar • 3 min
Jaga lugu:

Riigi reservide tootlikkus oli poole protsendiga miinuses

Riik võtab praegu haigekassa reservidele tekkiva negatiivse tootluse enda kanda.  Foto: Madis Sinivee, Eesti Meedia/Scanpi

Aasta lõpu seisuga oli riigil mustadeks aegadeks stabiliseerimisreservi kõrvale pandud 411,5 miljonit eurot, negatiivsed intressid sõid sellest aastaga 0,43 protsenti.

„Vaatamata sellele, et möödunud aastal suurenes stabiliseerimisreserv 1,1 miljoni euro võrra just Eesti Panga kasumieraldise tõttu, tuli negatiivsete intressimäärade tõttu vastu võtta miinus ehk siis kokku varade väärtus vähenes 687 000 euro võrra. Ja me peame lihtsalt arvestama, et ajal, mil intressimäärad on nullilähedased või negatiivsed, on suurte reservide kogumine riigile pigem kulu kui tulu,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste.

Sellepärast eelistab riik laenude tagasimaksmist reservi kogumise asemel, lisas ta.

Stabiliseerimisreservi vahendeid hoitakse suures enamuses võlakirjades, kaks kolmandikku on Euroopa riikide võlakirjades ja kolmandik finantsasutuste omades. Sealjuures on Eesti riigil näiteks 80 miljoni euro eest Prantsusmaa, 47 miljoni eest Austria võlakirju ja 43 miljoni euro eest Belgia võlakirju. 37 miljoni euro eest on ostetud Saksamaal 2010. aastal viivislaenude lahendamiseks loodud FMS Wertmanagementi võlakirju, sama palju on paigutatud Rootsi võlakirjadesse.

Negatiivne tootlus on riigikassa kasutatava normportfelliga võrreldes siiski väike, viimane teenis möödunud aastal 0,4 protsenti kahjumit.

66,6 miljonit vähem

Lisaks stabiliseerimisreservile on riigil ka likviidsusreserv, mis on mõeldud kuusisese negatiivse rahavoo tasandamiseks, sest enamik kulusid tehakse enne maksutulude laekumist, ning pakub täiendavat riskipuhvrit olukordadeks, mida rahavoo prognoosimisel ette ei osatud näha.

Aasta lõpu seisuga oli selles 676,6 miljonit eurot ehk 66,6 miljonit vähem kui aasta tagasi. Aasta tulusus oli -0,08 protsenti ja kaks kolmandikku likviidsusreservist on lihtsalt pangaarvel, üks kolmandik võlakirjades.

Kolmandik likviidsusreservist on riigil praegu seotud SEB pangaga, 15 protsenti varadest on nii Luminoris kui Swedbankis. Väiksemal määral on raha ka Nordea pangas ja Toronto-Dominion Bankis.

Likviidsusreserv töötab riigi kontsernikontona, kust käib läbi ka kõigi teiste asutuste raha, sealhulgas on seal haigekassa ja töötukassa raha. Küsimusele, miks haige- ja töötukassa raha kasutamisele riigi rahakotis ei ole seaduslikku lahendust siiani leitud, vastas rahandusminister, et praeguses olukorras võidavad kõik, sellepärast et muidu tuleks mõlemal asutusel reservide hoidmise eest peale maksta.

„Raha haldamine negatiivsete intresside ajastul oleks miinus. Täna neil on garanteeritud vähemalt null, miinust nad ei saa. Eelmine aasta said nad kokku 282 000 … – noh, mõne tuhandega võin mööda panna – intressitulu. Lisaks kõik muud selle haldamisega seotud kulud on praegu rahandusministeeriumil,“ ütles Tõniste.

„Lisaks sellele on ka likviidsusreservile seatud selline piir, millest allapoole see minna ei tohi ja selle on ekspertide kogu Eesti Panga ja rahandusministeeriumi spetsialistide näol välja töötanud, võttes arvesse varasemaid kriise, et me saaksime siis pool aastat ilma välisabita hakkama. Selle ajaga me suudame valmistuda, võtta ka erinevaid laene, kui meil see vajadus on,“ lisas ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt