• OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,44
  • OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,44
Eesti finantsinspektsioon kirjutab, et Taani finantsinspektsiooni 29. jaanuari raporti ingliskeelses kokkuvõttes Danske panga Eesti filiaali rahapesu tõkestamise kohta esitatakse rida väiteid või seisukohti, millega Eesti inspektsioon ei nõustu.
Eesti finantsinspektsioon ei nõustu Taani ametikaaslastega Danske rahapesujuhtumi teemal.
  • Eesti finantsinspektsioon ei nõustu Taani ametikaaslastega Danske rahapesujuhtumi teemal.
  • Foto: Andras Kralla
Esitame Eesti finantsinspektsiooni kokkuvõtliku tagasiside Taani järelevalve raporti ingliskeelsele kokkuvõttele:
"Danske panga organisatsioon ja juhtimine ei toiminud. Taani finantsjärelevalve ülesandeks oli ja on Danske panga organisatsiooni ja juhtimise järelevalve, sealhulgas selle panga filiaalides.
Taani finantsjärelevalve Finanstilsynet viitas enda koostatud raporti ingliskeelses kokkuvõttes tõsistele puudustele Danske panga organisatsioonis ja juhtimises. Panga üldine kontrollisüsteem oli puudulik. Veelgi enam, pank otsustas Eesti filiaali panga üldise IT-süsteemiga mitte integreerida, mis omakorda raskendas filiaali tegevuse efektiivset monitoorimist. Samuti ei kehtestatud täiendevaid riskijuhtimise süsteeme. Panga sisemised kontrollisüsteemid ei töötanud, mistõttu ei suudetud adekvaatselt ja õigeaegselt tuvastada organisatsioonis aset leidnud rikkumisi.
Eesti finantsinspektsioon oli ka varem Taani järelevalvet Danske panga riskidest ja organisatsiooni juhtimises valitsevatest probleemidest teavitanud. Enne 2014. aasta kohapealsete kontrollide läbiviimist informeeris Eesti finantsinspektsioon Taani finantsjärelevalvet panga probleemidest nii 2012. kui ka 2013. aastal. Nähes, et Taani järelevalve ei tegutse, otsustas [Eesti] finantsinspektsioon probleemi lahendamisega iseseisvalt edasi tegelda.
Praegu Euroopas kehtivate regulatsioonide alusel on Eesti ja Taani pädevatel asutustel jagatud vastutus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalves Danske panga Eesti filiaalis. Oleme seda koos Taani finantsjärelevalveasutusega ka mais 2018 avaldanud. Seni on Eesti finantsinspektsioon tegutsenud teadmises, et jagatud ülesannete puhul Taani finantsjärelevalvel kui panga päritoluriigi järelevalvel on sisuliselt juhtiv roll Danske organisatsiooni ja juhtimise, sealhulgas panga rahapesu tõkestamise järelevalves. Arvestades Taani järelevalve hiljuti avaldatud raportit, on selge, et Taani järelevalve näeb juhtrolli hoopis Eesti finantsinspektsioonil.
Taani järelevalve väidab enda raportis, et Eesti finantsinspektsioon vastutab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve eest Danske panga Eesti filiaalis. Eesti finantsinspektsiooni arvates on see asjaolude lihtsustatud käsitlemine. Eesti finantsinspektsioon on korduvalt selgitanud, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolmas direktiiv (AMLD3), regulatsioon, mis harmoniseeris rahapesu tõkestamise Euroopa Liidus enne 2015. aasta juunit, eraldi ei reguleerinud asutuste pädevust panga piiriülesel tegevusel asutamisvabaduse realiseerimisega (filiaalide tegevus). Eesti finantsinspektsiooni arvates rahapesu ning terrorismi rahastamise vastu võitlemine pangas tähendab vastavate kontrollisüsteemide ülesehitamist ja rakendamist, mis on osa panga tervikorganisatsioonist ja juhtimisest.
Rahapesu osa eraldi vaadata on veider
Eesti finantsinspektsioon on seisukohal, et teoreetiline ja tehislik on eristada jäigalt panga seda organisatsiooni ja juhtimist, mis tegeleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskidega ülejäänud panga organisatsioonist ja juhtimisest. Tegelikkuses on panga organisatsioon ja juhtimine üks tervik. Enamik Euroopa Liidu koduriigi järelevalveid tegelevad rahapesu tõkestamise riskikontrolli organisatsiooniga ka panga teises riigis asuvates filiaalides.
Ühelegi pangale ei meeldi olukord, kus päritoluriigi järelevalve annab finantsasutusele ühte moodi juhiseid organisatsiooni ja juhtimise korraldamiseks ning vastuvõtva riigi järelevalve kohustab panka tegutsema teisiti. Eesti finantsinspektsioon arvab, et Euroopa harmoniseerivad normid ja asutused on loodud selleks, et taolisi vastuolusid vältida. Seetõttu reguleeris rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise neljas direktiiv (AMLD4), mis kehtib alates 2015. aasta juunist, õigustatult piiriülese jurisdiktsiooni küsimusi, sätestades üldreeglid päritoluriigi ja vastuvõtva riigi pädevate asutuste ülesannete jaotusest.
Eesti inspektsioon imestab
Eesti finantsinspektsioon on mõneti kummastunud Taani finantsjärelevalve kindlast väitest, justkui oleks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve Danske panga Eesti filiaalis ainult Eesti finantsinspektsiooni ülesanne.
Esiteks ei ole arusaadav, mis perioodi Taani finantsjärelevalve selline avaldus käsitleb ning kas Taani finantsjärelevalve on Eesti seaduse ekspert. Teiseks, Eesti, nagu ka ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid, otsustab ise, kuidas täpselt ta Euroopa Liidu direktiive, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiive oma seadusesse üle võtab. Riik otsustab ka seda, mitu asutust riigis ja mis ülesannete täitmisega täpselt seoses rahapesu tõkestamisega tegeleb. Eestis tegeleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega direktiivi rakendamise kontekstis mitu asutust. Näiteks esitatakse pankade ja siin tegutsevate välisfiliaalide kahtlaste tehingute teavitused rahapesu andmebüroole. Rahapesu andmebürool on õigus nõuda täiendavat informatsiooni ning külmutada varasid, kaasa arvatud pankade filiaalides."

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele