Juuli Nemvalts • 24 veebruar 2019

Puidutööstuses ilma investeeringuteta ei saa

Äripäeva puidutööstuse edetabeli esikolmikusse pääsenud UPM Kymmene Otepää AS ja Combilink OÜ juhid ütlesid, et sarnaselt ehitusele võib nende sektoris toimuvat nimetada buumiaegseks olukorraks.

Combilinki juhatuse liige Urmas Lillepalu (vasakul) ja UPM Kymmene Otepää juhatuse liige Silver Rõõmussaar tunnevad praegu head meelt aastate eest tehtud õigeaegsetest investeeringutest.  Foto: Ivar Kuldver

UPM Kymmene Otepää ASi juhatuse liige Silver Rõõmussaar ütles, et kuigi vineeri nõudlus näitab turul pidevat kasvu, on heade tulemuste taga õigeaegsed investeeringud aastatel 2015–2016. "2017 oli see aasta, kui saime juba täisvõimsusel toota, tänu uutele seadmetele suutsime kasvatada tootmist kolmandiku võrra," kommenteeris Rõõmussaar 40 miljoni euro suurust investeeringut.

Otepää vineeritehase toodangust rohkem kui 95% eksporditakse. "Võib öelda, et sellest omakorda 80% läheb transpordisektorisse. Märkimisväärse osa tarnime Lõuna-Koreasse, kus neist ehitatakse gaasitankerite reservuaare. Teine osa tehase toodangust läheb ilmastikukindlate plaatidena treileritele ja tarbeautodele," rääkis Rõõmussaar.

Combilink OÜ juhatuse liige Urmas Lillepalu kinnitas, et nende 85% käibekasvu taga on samuti õigeaegsed investeeringuotsused. Lillepalu möönis, et nende müüginumbrite suurenemise taga on tunda ehitussektori tugevat mõju, kuna ettevõtte toodang lähebki ehitusobjektidele. "Oleme Combiwood OÜ tütarettevõte, emafirma valmistab meie toodangust värvitud valgeid liiste ustele, seintele ja lagedele," rääkis Lillepalu, kellel sõnul müüakse emaettevõttele 40% toodangust, ülejäänu läheb teistele ettevõtetele. Teine suund, mida tootmises arendatakse ja milles oodatakse suuremat edasiminekut, on liimitud komponendid uste ja akende valmistajatele nii Eestis kui ka Skandinaavia riikides.

Kvaliteet määrab kõik

Lillepalu sõnul on ekspordi mahtude suurendamine keerukas ülesanne. Otsustavaks teguriks saab, kuidas teha parima kvaliteedi ja soodsama hinnaga tooteid.

"Suudame praeguste tingimuste juures hoida tootmises tööl operaatoritena rohkem inimesi, kui Skandinaavia ettevõtted seda teevad, ja seeläbi tagada toodete parema kvaliteedi. Inimressurssi ei saa me nii naljalt ainult kaamera vastu, mis jälgib puidukvaliteeti, välja vahetada. Praegu veel parandavad inimesed puidukvaliteedi selliseks, nagu ostjad nõuavad, ja praagivad defektseid kohti välja, sest kaamera võib teha vigu. Usun, et hiljemalt viie aasta pärast on kaamerad nii palju arenenud, et suudame sorteerijate töö kaameratele täielikult üle anda. Kaamerajärgne sorteerimine on meile suure kuluga töö, kuid sellest omakorda tuleb ka toote kvaliteet," selgitas Lillepalu.

Investeeringud andsid hoo

2016. aastal osteti ettevõttesse juurde kappsaag ja sõrmjätkamismasin. Investeeringu suurus oli 850 000 eurot. Selle sammuga suudeti kasvatada tootmisvõimsust kaks korda.

"Meil tuleb olla innovaatiline ja mõelda sellele, kuidas puitu rohkem ära kasutada, siin on iga protsent oluline. Tahame tulevikus nelikanthöövli välja vahetada innovaatilisema vastu ja juurde hankida veel kiiremaid kappsaage. Soovime senise kolme vahetusega töötamise muuta kahe vahetusega töötamiseks, et vähendada öötööst tingitud stressi. Praegu käib tehases töö ööpäev läbi viis päeva nädalas. Võrreldes teiste puiduettevõtetega oleme tagasihoidlikud, mõned töötavad seitse päeva nädalas kolmes vahetuses," muigas Lillepalu. "Peame targalt investeerima, et mitte kaotada kasumlikkust, samuti peame parandama inimeste töökeskkonda," lisas ta.

Keskkonnast hoolides

UPM Kymmene Otepääle on keskkonnateadlik tegutsemine olnud tahtlik otsus ja valik. Rõõmussaar tõi näite, et kuigi nende tootmismahud ei nõua seaduse järgi keskkonnakompleksluba, on neil see siiski olemas. "Meil oli varasemalt probleem tehase aspiratsioonisüsteemidest tulev müra. Augustis vähendasime mürataset märgatavalt, kui varustasime õhuväljalaskeavad summutitega ja vahetasime välja ventilaatorid. Ka uute liikurmasinate soetamisel arvestame nende mürataset," selgitas Rõõmussaar muudatusi. "Üheskoos liigume meie eesmärgi poole "Tervena tööle, tervena koju"."

KPMG juht Andris Jegers

Puidutööstuse kasumlikkust tuleb suurendada

Vaatamata üldisele majanduskasvule ning tööjõupuudusele ei ole keskmine lisandväärtus puidutööstuses töötaja kohta suurenenud ning olukord, kus töötajate palgakasv tuleb ettevõtete kasumi arvel, ei ole jätkusuutlik ega tervislik meie ettevõtete globaalse konkurentsivõime seisukohast.

Pitsitava tööturu surve leevendamiseks ning kasumlikkuse parandamiseks võib üks lahendus olla just tootmise moderniseerimine ja digitaliseerimine – selle sektori lõpptoodangule see suurt lisandväärtust juurde ei too, küll aga on see võimalus piirata kasvavat tööjõukulu ning suurendada rentaablust.

Kui Eesti puidutööstusettevõtte sektori 2017. aasta TOP 20 suurima ettevõtte müügitulu kokku oli 1,1 miljardit eurot ja ärikasum 81 miljonit eurot (rentaablus 7%), siis Soome samasse sektorisse kuuluva TOP 20 ettevõtte müügitulu summa 2017. aastal oli 2,3 miljardit eurot koos ligi 700 miljoni eurose ärikasumiga, andes keskmise rentaabluse 29%. Seega Eesti ja Soome puidutööstusettevõtete rentaabluse erinevus on enam kui neljakordne ning seda selgelt meie ettevõtete kahjuks.

Tegemist on kokkuvõttega Äripäeva raadios eetris olnud saatesarjast "Äripäeva TOP". Saadete külalised olid sügisel ilmunud valdkonna TOPides kõrgetel kohtadel olnud ettevõtete esindajad ning saatesarja valmimist toetanud audiitorbüroo KPMG eksperdid. Saateid saab järelkuulata Äripäeva raadio kodulehelt https://raadio.aripaev.ee/.

Hetkel kuum