Jaga lugu:

Kolm võimalikku valitsust ja nende plaanid majanduses

Reformierakond võitis valimised ning peab kokku panema koalitsiooni. Erakonna juht Kaja Kallas on öelnud, et eelistatuim on liit Isamaa ja sotsidega, samas on variant moodustada koalitsioon ka Keskerakonnaga.   Foto: Andras Kralla

Äripäev tegi kokkuvõtte, missugused võiksid olla uue koalitsiooni majandusprogrammide ühisosad ning erinevused.

Keskerakonna liige ja peaministri büroo juht Tanel Kiik ütles Äripäevale, et pole vahet, kellega Reformierakond koalitsioonikõnelusi pidama hakkab, üheks suuremaks komistuskiviks saab olema Kaja Kallase lubadus teha 500 eurot tulumaksuvabaks kõigile.

Tartu Ülikooli majandusteadlase Urmas Varblase hinnangul on ettevõtjaid enim ärritanud eelmise valitsuse aktsiisipoliitika, mistõttu tuleb uuel valitsusel mõelda, kui palju on võimalik seda painet leevendada. „Kahju on juba tehtud, aga kui praegu hakkame aktsiise langetama, siis tuleb ka seda väga mõistlikult teha,“ märkis Varblane. Aktsiisiküsimustes paistavad erakonnad programmide põhjal üsna ühel meelel olevat.

Praegu kõneldakse kahest potentsiaalsest koalitsioonist: Reformierakond teeb kolmikliidu sotside ning Isamaaga, teise variandina on välja käidud kaksikliit Keskerakonnaga. Keskerakonna üks juhtfiguure Kadri Simson hindas, et ilmselt teeb Reformierakond uue valitsuse siiski Isamaa ja sotsidega. Simsoni sõnul on aga Isamaa kinnitanud, et nende eelis oleks teha valitsus Reformierakonna ja EKREga. Reformierakond on omakorda öelnud, et EKREt võimuliitu ei kaasata.

Siiski on ühe potentsiaalse variandina välja toodud hoopis Keskerakonna, Isamaa ning EKRE koalitsioon.

Järgnevalt teeme tagasivaate erakondade programmidele ning sealsetele valimislubadustele.

REFORMIERAKOND + ISAMAA + SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND. Kokku 56 mandaati (34 + 12 + 10)

Kolme erakonna liidu keskseks probleemiks võib tõusta pensioni teine sammas, mille Isamaa tahab teha vabatahtlikuks. Reformierakond on teise samba vabatahtlikkuse välistanud ja öelnud üksnes seda, et sammast tuleks muuta paremaks näiteks väljamaksete mõttes.

Reformierakonna liige Keit Pentus-Rosimannus ütles Äripäevale pühapäevasel valimispeol, et ajalooliselt on Reformierakonna majandusprogrammis olnud suur kattuvus Isamaaga. Ta lisas, et vaadates Isamaa tegevust viimases valitsuses, siis nende "kummalist kannapööret vaadates" loodab ta Isamaa tagasipöördumist juurte juurde.

Tööjõumaksud. Isamaa sõnul on erakonna prioriteet tööjõumaksude langetamine, näiteks osaajaga töötajate ning praktikantide ja õpipoiste palkamisel sotsiaalmaksukoormuse vähendamine. Sotsid on oma programmis välja käinud, et maapiirkondades viivad nad tasuvate töökohtade loomiseks sisse regionaalsed investeeringu- ja palgatoetused. Sealjuures eelistavad sotsid ettevõtete toetamisel laene toetustele.

Reformierakond on lubanud, et töötukindlustusest võiksid tulevikus osa saada ka juhatuse liikmed, FIEd, vabakutselised ja teised, kui nad on sellesse panustanud.

Tulumaks. Reformierakond rõhutas oma kampaanias, et praegu kuni 1200 euro suurust sissetulekut teenivatele inimestele kehtinud 500eurone tulumaksuvabastus peaks kehtima kõigile. Isamaa on lubanud laiendada tulumaksuvabastust, ent pole oma lubadust täpsustanud. Sotsid on öelnud, et tulumaksu astmete arvestamise piir tõstetakse 1200 eurolt 2000 eurole.

Aktsiisid. Aktsiiside mõttes ütlevad erakonnad, et tahavad neid langetada, samas konkreetseid määrasid, kui palju, nad välja ei too. Isamaa lubab näiteks alandada alkoholiaktsiisi ja laiendada ettevõtete ringi, kes saavad kasutada elektri- ja gaasiaktsiisi soodusmäärasid. Elektriaktsiisi langetamist, ja seda poole võrra, lubavad ka sotsid. Reformierakond on oma programmis öelnud, et langetab aktsiise, ent midagi konkreetsemalt välja ei too.

Bürokraatia. Bürokraatia vähendamist lubavad pea kõik erakonnad, näiteks on Isamaa oma platvormis välja toonud, et läheb edasi nullbürokraatia arendamisega. Sotsidki on selle idee oma platvormis välja toonud, öeldes, et lubavad vähendada ettevõtlusbürokraatiat, välistades kord juba riigile esitatud andmete mitmekordse küsimise, samuti võimaldaks nad väikeettevõtetele erisusi aruandluskohustuse täitmisel. Reformierakond on bürokraatia vähendamiseks lubanud uuendada ja laiendada digiteenuseid, samuti lihtsustada asjaajamist, sealhulgas statistilise aruandluse esitamist.

REFORMIERAKOND + KESKERAKOND. Kokku 60 mandaati (34 + 26)

Kahe suurpartei koalitsiooni suurimaks probleemiks oleks tulumaksuküsimus. Kui Reformierakond lubab 500 euro suurust tulumaksuvabamiinimumi kõigile, ei lähe see kokku Keskerakonna aastaid räägitud tulumaksusüsteemiga, kus suuremat sissetulekut teenivad inimesed peaksid riigile ka rohkem makse maksma.

Samas lubab Keskerakond oma programmis maksuvaba tulu reformimist.

Kui kolmikliidu puhul on üks olulisemaid küsimusi pensionitõus, siis nende kahe erakonna vahel ei paista vähemalt programmi põhjal teise samba pärast madinaks minevat. Mõlemad erakonnad on lubanud pensionäridele suuremat sissetulekut. Keskerakond lubab erakorralist pensionitõusu ning keskmise pensioni maksuvabaks jäämist, Reformierakond on samuti lubanud töötavaid pensionäre toetada.

Sotsiaaldemokraat ning riigikogu esimees Eiki Nestor ütles Äripäeva raadios antud kommentaaris, et Reformierakond ja Keskerakond annaks kolmikliiduga võrreldes kokku suurema toetuse, mis on tähtis. "Ja ilmselt mõlema valijatele oleks see seeditav,“ hindas Nestor.

Tööjõumaksud. Keskerakond toetab sotsiaalmaksu lae kehtestamist, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade Eestisse tulekut ning muuta ettevõtete senine palgapoliitika läbipaistvamaks. Samuti kaalub Keskerakond sotsiaalmaksumiinimumi erandite laiendamist tööturul madala konkurentsivõimega sihtgruppidele.

Reformierakond on esile toonud, et rohkem gruppe võiks osa saada töötukindlustusest. Möödunud aasta septembris mainis Reformierakonna juht Kaja Kallas ka sotsiaalmaksu kaotamist, ent nentis siis, et sellele ideele ta erakonnas toetust ei saanud.

Tulumaks. Reformierakond rõhutas oma kampaanias 500eurost tulumaksuvabastust kõigile. Keskerakond on selle ideele välja näidanud vastuseisu, ent möönab praeguse süsteemi muutmise vajadust.

Aktsiisid. Reformierakond on oma programmis lakooniliselt välja toonud, et alandatakse aktsiise, samas Keskerakond lubab, et aastatel 2019–2023 ei tõsteta alkoholiaktsiise. Samuti lubab partei vajadusel vähendada kütuseaktsiisi, et hoida kütusehindu naaberriikidega konkurentsivõimelisel tasemel.

Bürokraatia. Keskerakond lubab välismaal tegutsevate Eesti ettevõtjate paremaks toetamiseks kaalub välismajandusministri ametikoha loomist. Lisaks kavandab riigieelarve laiapõhjalist revisjoni, mille käigus vaadatakse üle kõik riigi tulu- ja kuluallikad ning hinnatakse nende eesmärgipärasust. Sellega soovib erakond piirata dubleerimist ja bürokraatiat.

KESKERAKOND + EKRE + ISAMAA. Kokku 57 mandaati (26 + 19 + 12)

Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai ütles, et EKRE peaks valitsuses oma lubadustest loobuma. "Need nõuded on nii utoopilised, et nende eelarveline poliitika on teistele erakondadele täiesti vastuvõetamatu,“ arvas Pettai.

EKRE on programmis lubanud mitmeid maksualandamisi, näiteks on partei välja käinud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kadumise, et muuta atraktiivsemaks osalise tööajaga töötamine. Keskerakond toetab sotsiaalmaksu lae kehtestamist ning kaalub sotsiaalmaksumiinimumi erandite laiendamist tööturul. Isamaa on toonud prioriteedina välja tööjõumaksude langetamise ning sotsiaalmaksukoormuse kärpimise osaajaga töötajate ja praktikantide ning õpipoiste palkamisel.

Tööjõu kohta on Isamaa öelnud, et piirata tuleks odava välistööjõu sissevoolu. EKRE on krehvtisem, öeldes, et kehtestada tuleks range piirang tööjõu sissevoolule. EKRE on välja pakkunud ka maksusoodustused ettevõtetele regionaalsete eripärade tasandamiseks ning lihtsa ettevõtluskonto süsteemi loomise. Keskerakond on lubanud luua maapiirkodades töökohti.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum