Reformierakonnal kergeid valikuid ei ole

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- Pille Ivask
- Aivar Hundimägi
- Jaanus Vogelberg
- Viivika Rõuk
- 4. märts 2019 kell 16:46
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Reformierakonnal kergeid valikuid ei ole
Kaja Kallase nägu oli eile Reformierakonna juhatuse koosolekul küll naerul, kuid koalitsiooni kokkusaamine tõotab tulla raske.Foto: Liis Treimann
Täna peab valimised võitnud Reformierakond konsultatsioone nii Isamaa, sotside kui Keskerakonnaga. Kas tuleb kaksik-, kolmik- või mõni muu liit, näitab aeg. Kergelt ei tule kokku ükski koalitsioonivariant.
Kui uskuda erakonna esimehe Kaja Kallase eilseid sõnu, on mõeldavad ainult kaks koalitsioonivarianti. “Valimistulemuse järgi on Reformierakonnal valitsuskoalitsiooni moodustamiseks kaks võimalust, kas koos Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga või koos Keskerakonnaga. Soovime kõigepealt konsulteerida võimalike koalitsioonipartneritega,” ütles Kallas.
„Kui matemaatiliselt võtta, siis kahe partneriga on kokkulepet saavutada lihtsam kui kolmega,“ arutles Kallas Äripäeva raadio valimiste erisaates. Samas tõdes ta, et kui vaadata põhimõtteid ja valimislubadusi, siis on tema hinnangul Keskerakonnaga kokkulepet saavutada keeruline. Samas nentis Kallas, et Keskerakond on möönnud, et praeguses maksusüsteemis on vigu.
„Võib-olla ühisosasid on sotside ja Isamaaga teatud küsimustes rohkem. Kindlasti teatud küsimustes me täiendame teineteist, mis on pluss. Seda kõike me peale hakkama läbi hekseldama,“ jätkas Kallas.
Küsimusele, mis valimislubadustest peavad potentsiaalsed koalitsioonipartnerid loobuma, oli Kallase sõnul raske vastata. „Iga erakond peab ise oma punased jooned tõmbama. Meie põhilubadused on need, milles me peame kokkuleppele saama,“ ütles Kallas ja tõi need veel kord välja - tulumaksussüsteemi ühetaolisus, aga ka aktsiisipoliitika muutmine. Viimase osas, tunnistas Kallas, on sotsidega läbirääkimine ilmselt keerulisem. Mis kolmel erakonnal aga kattub, on lasteaia kohatasu riigi kanda võtmine, samamoodi teaduse- ja arendustegevuse rahastuse üldine küsimus ning õpetajate palgad.
Reformierakond kasvatas riigikogu valimistel erakonna toetust võrreldes eelmiste valimistega 1,1 protsenti (enne 27,7%, nüüd 28,8%) ning sai sellega 34 kohta riigikogus (+4). Samas pooltes ringkondades olid nad varasemaga võrreldes punases ehk said vähem hääli.
Kõige suurem võit tuli Reformierakonnale Tallinna kolmes ringkonnas: kui eelmistel valimistel sai Keskerakond pealinnas 17 186 häält enam kui Reformierakond, siis tänavu oli see vahe kõigest 4412.
Võrreldes eelmiste valimistega saadi parem saak veel vaid kolmes ringkonnas: Harju- ja Raplamaal (osakaal suurenes 2,9%), mida juhtis Kaja Kallas 20 083 häälega, Ida-Virumaal (+1,3%), mida juhtis Eerik-Niiles Kross 1101 häälega ning Tartu linnas (+1,1%), kus Urmas Klaas suurendas oma häälesaaki 4621 võrra. Ülejäänud ringkondades olid nad punases, kõige suurem langus tuli Lääne-Virumaal -3,2%.
Valimiste üks keskne küsimus oli ka teine pensionisammas, millele Isamaa lubas radikaaselt reformi. Kallas tõdes, et teise samba vabatahtlikuks muutmist ta ei poolda, küll aga saab teist sammast muuta paremaks näiteks väljamaksete mõttes.
Kallas on varem korduvalt välistanud koalitsiooni EKREga. Samuti leidis ta, et koalitsioon näiteks Keskerakonna ja Isamaaga oleks liiga suur.
Keskerakond on pettunud
"Ma ei ole rahul. Olen teinud väga palju tööd ja olen seisnud Pärnumaa eest, mida pole aastaid tehtud, aga ikka sai Reformierakond parema tulemuse," tõdes majandusminister Kadri Simson eile hommikul Äripäeva raadios. Ta arvas siis, et Keskerakond jääb valitsuskõnelustest esialgu üldse kõrvale ja uue valitsuse teeb Reform koos Isamaa ja sotsidega.
Tema sõnul on ka tõenäoline, et poole valitsusperioodi pealt tuleb uues valitsuses kaadrivahetus. "Olen realist - Reformierakonnaga koostööd tehes tuleb arvestada, kas lähed valitsusse kaheks esimeseks aastaks või kaheks teiseks aastaks," ütles ta. "See on väga nadi valik," lisas ta.
Simson nägi aga teisigi võimalusi. Tema sõnul on Isamaa kinnitanud, et nende eelistus oleks teha valitsus Reformierakonna ja EKREga. "Ka Reformierakonnas on tugevalt konservatiivseid poliitikuid," ütles Simson. Ainuke, milleks aeg veel küps tema sõnul pole, on see, et ühte valitsusse läheksid koos sotsid ja EKRE.
Simsoni sõnul oleks tal hea meel, kui ka Keskerakonda koalitsioonikõnelustele kaasataks, kuid tõenäoliselt see nii siiski ei lähe. "Neli aastat tagasi istusid ka neli erakonda laua taga, aga lõpuks öeldi Vabaerakonnale, et nad on üle," rääkis ta.
Paralleelseid läbirääkimisi ei ole Simsoni sõnul mõttekas pidada. "Kui ma peaksin läbirääkimisi ja teaksin, et kõrvaltoas arutatakse plaan B-d, siis ma arvaks, et see pole hea koostöö tunnus," ütles ta. Päeva jooksul selgus aga, et just seda on Reformierakond otsustanud teha.
EKRE välistamist ei usu
EKRE esimees Mart Helme ütles valimissaates, et kuigi võib olla jäänud mulje, et EKREt võimuliitu ei oodata, on tegelikkus hoopis teine. „See on natuke hüsteeriline toon, et nendega (EKREga – toim) ei mängi. Tegelikult olen ma mitu telefonikõnet saanud, et kohtuda ja arutada,“ ütles Helme, ent tõdes siiski, et Reformierakonnaga neil tõenäoliselt millestki rääkida ei ole.
„Ülejäänutega, ma arvan, et on teemasid, mida arutada. Ei ole ka teistel mingit armastusabielu Reformierakonnaga. Sotsid ja Isamaa jääksid koalitsioonis väikesteks ripatsiteks. See saab olema ikka väga piinarikas kolmikabielu,“ rääkis Helme.
Mida arvaks ta aga Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliidust? „See oleks vähem piinarikas, sest Isamaaga oleks meil kindlasti palju konservatiivset ühisplatvormi. Keskerakond on näidanud opositsioonis, et meil on samuti ühisplatvormi,“ ütles ta.
Helme kaksikliitu ei uskunud. „Enne valimisi lähevad kindlasti neil (Reformierakonnal ja Keskerakonnal) suusad risti, sest mõlemad tahavad minna võitma. Kuidas nad kahekesi koalitsioonis olles hakkavad üksteist pommitama? Siia on suur lõhe sisse programmeeritud,“ hindas Helme.
Viis pluss üks varianti
Valitsusliit Reformierakonna ja Keskerakonna vahel annaks riigikogus 60 kohta.
Kui Reformierakond ja Keskerakond leiavad ühise keele ja soovivad veel tugevamat koalitsiooni, on neil võimalik kaasta Isamaa ja saada sellega suisa 72 kohta riigikogus.
Kui Reformierakond ei taha aga Keskerakonda valitsusse võtta, on variant teha ettepanek valitsuse moodustamiseks erakonnale Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, mis annaks neile kokku 56 kohta riigikogus.
Veel üks variant Reformierakonna jaoks on kaasata EKRE ja Isamaa ning hoida 65 kohta riigikogus.
Keskerakonna parim võimalus on moodustada koalitsioon EKRE ja Isamaaga, mis annaks riigikogus kokku 57 kohta.
Teoreetiline võimalus on ka koostöö Keskerakonna, EKRE ja sotside vahel, mis annaks kokku 55 kohta riigikogus.
Helme sõnul EKRE opositsiooni jäämist ei karda. Samas annab ta endale aru, et oma valimisprogrammi saaksid nad teoks teha vaid valitsuses. Oluliste küsimustena, mis peaksid olema koalitsioonileppes sees, kui võimuliidus osaleb ka EKRE, on eestikeelne haridus, piirivalve taastamine, migratsioonitemaatika ning demokraatiapakett, mille all EKRE peab silmas rahva algatusi ning presidendi otsevalimist.
Ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kedagi välistada ei kavatse, kuid n-ö võistlevatel pakkumistel ka osaleda ei soovi. Seederi sõnul on võimalusi palju - isegi Reformierakonna, Isamaa ja EKRE omavahelist liitu ta välistada ei tahtnud.
Tema sõnul pole ka vahet, kellega koalitsiooni teha, sest ennekõike loeb see, mis on kirjas koalitsioonilepingus. "Meile ei jää ükski erakond takistuseks, miks mitte valitsusse astuda," ütles Seeder. Samas ei tehta seda tema sõnul iga hinna eest.
Üks tõsine teema on Isamaa jaoks endiselt teise pensionisamba küsimus, mille erakond lubas valimistel muuta vabatahtlikuks. "Kes meid läbirääkimistele kutsub, peab teadma, et see küsimus kindlasti üles kerkib, sest seda me oleme valijatele lubanud," ütles Seeder.
Nestor: EKRE tulemus on mõttekoht
Riigikogu esimees sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, kes riigikogu koosseisust sootuks välja jäi, ütles, et uus koalitsioon võib võimul püsida neli aastat ning ilmselt on Isamaa suur huvi olla koalitsiooni üks osa. Nestor nägi samu koalitsioonivariante, mida Kaja Kallaski.
„Reform ja Keskerakond annaks kokku suurema toetuse, mis on kaunis tähtis. Ja ilmselt mõlema valijatele oleks see seeditav,“ hindas Nestor. Matemaatiliselt oleks võimalik ka Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsioon, aga tema hinnangul ei taha Isamaa ja EKRE ühel pool rindejoont olla.
Võimalikust kolmikliidust rääkides leidis Nestor, et kolme erakonna koalitsiooni nii-öelda punaseid jooni on enim maalinud Isamaa. „Seal on küsimusi, kus me oleme Reformierakonnaga sama meelt ja kus Isamaal on selgelt välja joonistatud tugevad loosungid,“ ütles Nestor, tuues esile pensioni teise samba. Teise teemade ringina nimetas Nestor topeltkondakondsust väliseestlastele, kus Isamaa on jäigal positsioonil, aga sotsid ja reformierakondlased liberaalsemad.
EKRE eelmiste valimistega võrreldes oluliselt võimsama tulemuse kohta ütles Nestor, et erakonna tulemused on tõsine mõtlemise koht, sest need on saavutatud ajal, mil Eesti majandusel läheb väga hästi, sest tõusnud on nii palgad kui ka pensionid. „Kui suur on see võimalik hääletajate arv majandusliku languse all...?“ jättis Nestor küsimuse õhku.
Lobjakas: võimatud koalitsioonid
Poliitikavaatleja Ahto Lobjakas leidis, et võimuliit tuleb kokku raskelt. Näiteks deklareeris Jüri Ratas kampaania ajal, et näeb ennast ainult peaministrina. "Kui Ratase eemaldad, siis tekib olukord, kus juht on väljas ja see ei tööta. Teiseks, palju hääli võtnud Kõlvartit ja Toomi mina ministritena ei kujuta praeguse Reformierakonna juhitavates valitsustes. Kolmandaks, kui maksude osas võiks kokkulepe sündida, siis kodakondsus- ja hariduspoliitika osas tähendaks koalitsioon Keskerakonnale kapitulatsiooniakti," märkis Lobjakas.
Isamaad ja sotse kummitab tema hinnangul aga vana reetmine. "Need erakonnad reetsid 2016. aastal Reformerakonna, seda pole neile andestatud. Teiseks on nad ise öelnud, et Reformerakonnaga oli suhteliselt raske valitsust teha. Sotsidele oleks see omakorda raske otsus – mida neil oleks võita?" sõnas Lobjakas.
EKRE valitsussesaamise võimalust pidas Lobjakas aga halvaks unenäoks. "Ironiseerin pisut: Ratas paljastab oma tegeliku palge ja teeb EKRE ja Isamaaga valitsuse. Kuigi kõik, mida ma olen Ratasest arvanud, lendaks sellega prügikasti, see liit võiks isegi töötada. Ja olemegi tagasi selle pusle juures. EKRE ongi selleks tehtud, et kunagi neile nõjatuda. EKRE lihtsalt pikendaks skaalat vene tiivast Karilaiuni," resümeeris Lobjakas.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum