Ärimehi rõõmustab Reformierakonna edu

Indrek Kasela   Foto: Raul Mee

Äripäevaga võimalike valitsuskombinatsioonide teemal vestelnud ärimehi ühendab see, et pea kõik neist tunnevad heameelt Reformierakonna edu üle. Visioonid ideaalsest koalitsioonist lähevad aga lahku.

PRFoodsi suuromanik Indrek Kasela ütles, et Reformi tulemus on oodatust parem. Tema sõnul tundus mõnda aega, et rahvas ootab erakonna võitu rohkemgi, kui partei ise.

„Riigikogu uus koosseis on igati hea, arvestades, et nimekirjadesse satub ikka juhuslikke avantüriste,“ ütles Kasela. Tema hinnangul on parim koalitsiooni kooslus Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE). „Reformierakonna majanduskava on parim, Isamaa hoiab rahvuslikkust ja SDE hariduse ja tervise korras – igalühel omad rollid koalitsioonis,“ leidis Kasela.

Seejuures märkis Kasela, et tema silmis ei ole Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) mitte kunagi salongikõlblik. "EKRE proovib lärmata palju saab, ilma midagi tegemata ja takistamata - järgmistel valimistel on nad suurimad kaotajad,“ ennustas ettevõtja.

Keskerakonna ja Reformierakonna liitu Kasela ei toeta. „Keskerakond ja Reformierakond poleks mitte suur koalitsioon vaid suur loksumine, mis oleks suurim oht Reformierakonnale endale,“ ütles Kasela. Peamise takistusena näeb ta kahe enim mandaate kogunud erakonna erinevat arusaama majandusest.

Üldjoontes on Kasela hinnangul tegemist pöördega normaalsusesse. Seejuures on Kasela sõnul märgiline, et Eesti on üks väheseid arenenud riike, kus populistid pole majandusanarhiaga võimul. „See näitab eelkõige, et Eesti ühiskond on tervem ja arenguvõimelisem, kui uudiseid lugedes aimu antakse,“ ütles Kasela.

Ootavad kaksikliitu

Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ootavad Tiit Pruuli ja Olari Taal. Viimase sõnul olid valimistulemused ootuspärased ja nüüd on Keskerakonna ja Reformierakonna poliitikutel võimalus teha kiiresti stabiilne laiapõhjaline koalitsioon.

Taal ei osanud aga hinnata, millise maailmavaatelise pöörde Eesti valijaskond tegi, sest tema jaoks erakondade parem- või vasakpoolsus segane. „Kunagi üks Reformierakonna poliitik ütles, et oleme kõik sotsiaaldemokraadid, kuid sotsiaaldemokraadid on natuke rohkem sotsiaaldemokraadid,“ naljatles Taal.

„Mina ei oska parem- või vasakpoolsust enam määratleda. Eriti ajal, kus Euroopa liigub vääramatult populismi,“ tunnistas Taal. Sestap leidis ta, et Eesti vajab sellisel ajal stabiilset valitsust ning tema hinnangul soovivad kõik näha Reformierakonna ja Keskerakonna tasakaalukat liitu. „Neil on minu arust päris hea koostöökogemus olnud,“ leidis Taal.

Ettevõtja Tiit Pruuli sõnul on valimiste suurimad kaotajad ülereguleerijad. „Vähemalt oli see asi, mis mind eelmise, muidu ju ka sümpaatse valitsuse juures selgelt häiris,“ ütles Pruuli.

Seadusloome pärast ta südant ei valuta, kuna Go Groupi ühe omaniku hinnangul on koostöövõimelised poliitjõud selgelt enamuses. Ta avaldas lootust, et Reformierakond on nende 17 valitsusaastat lõpetanud upsakusest õppinud.

„Ilmselt tõstab koostöövõimet ka peatselt toimuv juhivahetus sotside seas,“ lisas ta. Samas märkis, et mõned „head koostöömeistrid“ nagu näiteks Eiki Nestor (SDE) on parlamendist lahkunud.

Sarnaselt Olari Taaliga toetas Pruuli valitsusliitu Reformi- ja Keskerakonna vahel. „Kui nad mõnes eriarvamuses kokku lepiks, oleks stabiilsust ja jõudu. Kaks suurt nivelleeriks vastastikku teineteise suurimad rumalused ja vaataks teineteisele hoolikalt näppude peale,“ arutles Pruuli. Teisalt tõdes ta, et Reformierakond soovib tõenäoliselt esmajoones saada sotsid ja Isamaa enda sappa.

Kokkuvõttes avaldas Pruuli lootust, et uus valitsus ei tule mugavusvalitsus. „Uus kabinett peab mõistma, et Eesti ees seisavad keskpikas perspektiivis väga tõsised ülesanded, kui tahame iseseisva rahvusriigi ja seejuures kultuurrahvana ellu jääda.

Rahvas ihkab turumajandust

Skinest Grupi juht Oleg Ossinovski hinnangul näitasid valimised selgelt, et rahvas soovib eraomandust ja turumajandust ning on vastu riigistamisele ja riigi sekkumisele kodanike asjadesse.

„Minu kaaskodanikud on tüdinud olukorrast, kus riik võtab neilt maksuraha ja jaotab seda pärast ringi oma äranägemise järgi. Inimesed soovivad ise käsutada oma raha ja ei soovi, et majandus sõltuks valitsusest, ametnikest ja riigiettevõtetest,“ rääkis ettevõtja.

Samuti avaldas ta lootust, et tulevase valitsuse majandusprogrammis on kesksel kohal erastamine ja riigi väljumine valdkondadest, kus turumajandus toimib.

Küsimuse peale, missugust koalitsiooni ta sooviks näha, vastas Ossinovski: „See pole üldse minu asi: nii nagu kokku lepivad, nii lepivad. Ma lihtsalt loodan, et valitsus asub vaba turgu taastama, kuna viimase nelja aasta jooksul on astutud pikk samm tagasi.“

„Meil on kadunud konkurents energeetikas,“ alustas ta loetelu. „Enam ei ole meil sellist energeetikaturgu, mille me 20 aastat tagasi lõime. Hävitatud on konkurents raudteel, täna on ainult üks riiklik vedaja ja rohkem mitte kedagi. Riik veab inimesi bussides ja rongides. Riik parandab vaguneid ja vedureid. Riik veab kaubakoguseid. Riik toodab elektrit. Riik lennutab inimesi. Oleks et nad siis veaksid meid nii nagu Rootsis…“

„Riiki on majanduses lihtsalt liiga palju,“ võttis Skinest Grupi juht oma jutu kokku. "Riik oleks justkui elevant nõuderiiulil kõik ära lõhkunud. See on tavaline lugu. Kuid ma loodan, et kriitiline mass rahulolematust sellise poliitikaga on juba saavutatud ning riik on nüüdsest sunnitud sellega tegelema,“ ütles Ossinovski lõpetuseks.

Puiduettevõtja Raul Kirjanen leidis samuti, et majanduslik parempoolsus on saanud valijatelt selge mandaadi ja peaks seega olema koalitsioonikõnelusteg selgroog.

„Seda peaks aktsepteerima kõik riigi valitsemise juurde pürgijad,“ sõnas Kirjanen. Tema hinnangul on valija küllaltki selgelt kommunikeerinud, et ümberjagamisriik pole nende valik. „See on positiivne,“ sõnas Kirjanen.

Ärimehe arvates pole valitsuse koosseis kõige olulisem küsimus. „Palju tähtsam on pikaajalise vaatega programm, mis viiks riiki ja majandust edasi,“ ütles Kirjanen. Ta leidis, et palju hääli kogunud erakondadel on võimalus teha ebapopulaarseid otsuseid. „Näiteks riigireformi- või maksumuudatusi. Oluline on koalitsiooni koostöövõime raskete otsuste tegemisel,“ leidis ettevõtja.

Kirjanen avaldas lõpetuseks lootust, et kaks aastat opositsioonis on andnud valimised võitnud Reformierakonnale värsket vaadet ja uut energiat.

Jaga lugu:
Hetkel kuum