Kaks kari Kaja Kallase teel

Reformierakonna juhtimisel kokku pandavat uut valitsusliitu ähvardab majandus- ja maksuküsimustes kaks kari ning suuresti sõltub Isamaa või Keskerakonna kompromissivalmidusest, kas Kaja Kallasel õnnestub nendest karidest mööda purjetada, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.

Aivar Hundimägi  Foto: Andras Kralla

Keskerakonna ja Isamaa koostöö puhul võib tekkida hoopis olukord, kus Reformierakond jääb opositsiooni ning uue valitsuse panevad Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder kokku koos Mart Helme juhitava EKREga. Tõhusaim abimees sellise koostöö vastu on aga Kaja Kallasele Keskerakonna venekeelne valija, kellega vastandumine oli veel hiljuti Reformierakonna valimiskampaania üks tugisammas.

Kaja Kallase esimene eelistus on valitsusliit Isamaa ja sotsidega, millel oleks riigikogus 56 kohta. Seda koostööd ohustab Isamaa valimislubadus muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks. Sotsidele ja Reformierakonnale on see vastuvõetamatu ning koalitsiooni teke sõltub, kas Isamaa on valmis oma lubadusest taganema. Näiteks lepib sellega, et teise samba süsteem muudetakse senisest paindlikumaks.

Isamaa esimehel Helir-Valdor Seederil on keeruline teise samba kohustuslikkuse jätkumisega leppida. Ta on isiklikult olnud pikka aega selle samba vastane. Seederi isiklike veendumuste kõrval on oluline, kuidas Isamaa pensionisamba vabatahtlikuks muutmise lubadusest taganemisse suhtuvad kaks jõukat Eesti ettevõtjat. Nendeks on Eesti Meedia omanik Margus Linnamäe ja Bigbanki omanik Parvel Pruunsild, kes mõlemad on asunud Eestis aktiivselt ja sihipäraselt edendama konservatiivset maailmavaadet.

Näiteks on Pruunsild aidanud rahaliselt toetada kohustusliku teise pensionisamba vastaseid ning Linnamäe on üks Isamaa erakonna rahastajaid. Need mehed ei istu küll koalitsioonikõneluste laua taga, kuid see pole fakt, mis nende mõju kuidagi kahandaks.

On ka üks teine ettevõtlusele oluline teema, kus Pruunsilla ja Seederi seisukohad kattuvad. Nad mõlemad on Eesti tööturu senisest suurema välistööjõule avamise vastu.

Isamaa pole enam sama erakond

Tegelikult on veel mitmeid teemasid, kus Seederi juhitava Isamaa arvamused lähevad risti Reformierakonna ja sotsidega. Seetõttu on ka eksitav rääkida kolmikliidu uuestisünnist, sest Isamaa ei ole enam see erakond, mis ta oli aastaid tagasi koos Reformierakonna ja sotsidega Eestit valitsedes.

Reformierakonna, Isamaa ja sotside valitsusliidu loomine sõltub ka sotside otsusest. Kuuldavasti peavad mitmed mõjukad sotsid õigeks erakonna jäämist opositsiooni.

Kolmikliidule alternatiivina on Reformierakonnal võimalik luua toimiv koalitsioon Keskerakonnaga. Sellel tule ja vee koalitsioonil oleks riigikogus 60 kohta.

Reformierakonna ja Keskerakonna koostöö üheks oluliseks takistuseks võib saada tulumaksusüsteemi tagasipööramine. Reformierakond võitis valimised lubadusega kaotada ära astmed tulumaksuvabastuses. Need astmed olid aga Jüri Ratase valitsuse üks suuremaid ja ka kulukamaid reforme. Kitsalt tulumaksu teemal suudaksid Kallas ja Ratas soovi korral kompromisslahenduse leida ning tõenäoliselt suudaks Keskerakond leppida Reformierakonna lubadusega ehk ühetaolise maksuvabastusega.

Lubadus läheb kalliks maksma

Keeruline teema on aga Reformierakonna lubaduse rahaline maksumus. Rahandusministeeriumi hinnangul tähendaks kõigile inimestele kuise 500eurose tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine riigieelarvele 247 miljoni euro suurust tulude vähenemist. See tähendab, et teiste lubaduste täitmiseks jääb vähem rahalist katet ning see muudab koalitsioonikõnelused keeruliseks.

Võimalike koalitsioonide puhul on laual ka kolmas variant. See oleks Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsusliit, mida praegu peetakse vähetõenäoliseks, kuid mille tekkimine oleks realistlik, kui Keskerakond seda väga sooviks. Selle soovi täitumiseks piisaks, kui Isamaa jääb jäigale positsioonile teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisel ning Keskerakond ei nõustu praeguse tulumaksusüsteemi muutmisega. Keskerakonda hoiavad aga sellisest koostööst eemal lähenevad europarlamendi valimised, sest EKREga ühine valitsusliit oleks midagi, mida on keeruline venekeelsele valijale põhjendada.

Tegemist on 5. märtsil eetris olnud Vikerraadio päevakommentaariga

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum