Jaga lugu:

Reformile on mugav vana hea kolmikliit, EKRE kaotaks valitsuses näo

Valimised võitnud Reformierakonnale on mugavam naaseda partnerluse juurde Isamaa ja Sotsiaaldemokraatidega, kui minna võrdväärsesse valitsussuhtesse Keskerakonnaga, leidis Tartu Ülikooli politoloog Vello Pettai.  Foto: Andres Haabu

Koalitsioonikõnelused on veel lapsekingades ja suletud uste taga tehtavaid poliitilisi liite on keeruline prognoosida, kuid EKREl on strateegiliselt mõistlikum protestil põhinevat toetust koguda opositsioonis, leidsid Äripäevaga suhelnud riigi- ja majandusteadlased.

„Mida me kommenteerime, kui veel ei tea, milline valitsus tekib?“ küsis Tartu Ülikooli majandusteadlane ja Eesti Panga nõukogu liige Urmas Varblane. Tema hinnangul on Ratase valitsuse võetud kurssi keeruline päevapealt ümber pöörata. „Eriti, mis puudutab üksikisiku tulumaksu vabastust – kuigi ma pole õiguslike detailidega kursis, pole seda kindlasti kerge poole aastaga muuta,“ ütles Varblane.

Makromajanduse küsimustega tegelev Varblane pole kindel, kust plaanib Reformierakond võtta raha mitmetuhande astmega maksusüsteemi muutmiseks nii, et tulumaksuvabastus laieneks kõigile. „Kui majanduskasv jätkub, siis on selle arvelt võimalik palju teha, aga vaadates Euroopas toimuvat, siis see kasv ei pruugi niimoodi jätkuda,“ leidis Varblane.

Ta tõi välja, et kasvav ebakindlus seoses Hiina-USA kaubandussõja, pead tõstva protektsionismi, Brexiti ja muuga võib süüa ära ettevõtjate eksporditulud. „Importimise vähenemine hakkab mõjutama meie ekspordisektorit. Imelikul ja seni õnnelikul kombel pole veel seda juhtunud,“ ütles Varblane.

Aktsiisipoliitikat tagasipööramisega ei paranda

TÜ majandusteadlase hinnangul on ettevõtjaid enim ärritanud eelmise valitsuse alkoholiaktsiisipoliitika, mistõttu tuleb uuel valitsusel mõelda, kui palju on võimalik seda painet leevendada. „Kahju on juba tehtud, aga kui praegu hakkame aktsiise langetama, siis tuleb ka seda väga mõistlikult teha,“ märkis Varblane.

Ettevõtjad on juba loonud väljaspoole Eestit enda odavmüügiplatvormid. „Üks asi on aktsiisikomponent ja teine kaubandusliku juurdehindluse komponent. Nendes Läti piiril asuvates poodides on kaubanduslik juurdehindlus väga väike ja neid väheste töötajatega hulgilao tüüpi poode on väga odav pidada,“ rääkis Varblane.

„Tahan öelda, et aktsiiside lihtne langetamine ei anna tulemust. Seda juba ka ühes intervjuus Jürgen Ligi ütles, et aktsiiside täielik tagasipööramine pole mõistlik. Võib-olla piisab sellest, et võtad poole aktsiisikasvust tagasi ja lubad mitte enam tõsta,“ arutles majandusteadlane.

EKRE kõnetas globaliseerumise kaotajaid

Varblase arvates töötas eelmine valitsuskabinett maksumuudatuste osas põhimõttel „enne teeme, siis mõtleme“. „Tahtmine kasvatada madalapalgaliste sissetulekuid polnud ju halb ja jälgides Kaja Kallase väljaütlemisi, pole ka tema selle vastu,“ nentis Varblane.

Tartu Ülikooli teadlase sõnul oli EKRE nende valimiste üks võitja, kuna teised konkurendid ei suutnud kõnetada madalapalgalisi ehk "teist Eestit", kelle jaoks suured majandusvaidlused on eliidi kemplus. „Ega nende igapäevaste muredega meie erinevate valitsuste regionaalpoliitika pole palju suutnud ära teha ja nii ongi kasvav võõrandumine tekkinud,“ märkis Varblane.

Tema sõnul on Eesti ühiskonnas toimuv väga sarnane Suurbritannias toimunud Brexiti referendumile, kus Euroopa Liidust lahkumise pooldajad olid globaliseerumise kaotajad. „Ka Eestis on olemas globaliseerumise kaotajad – maal ja väikelinnades elavad inimesed, kellel on tagasihoidlik sissetulek ja kes sageli pole igapäevaselt kursis uudistega või keda need ei huvitagi. Nad sageli ütlevad, et oh, ega mina ajalehti ei loe, aga tean täpselt kuidas asju teha,“ kirjeldas Varblane valijaskonda, mida EKRE kõnetas.

EKRE peaks valitsuses lubadustest loobuma

Seejuures arvas Varblane, et EKRE soovibki opositsiooni jääda. „Neile oleks äärmiselt kahjulik pääseda valitsusse, sest nad kaotaksid peagi oma näo, kui peavad arvestama hakkama tegelike olude ja võimalustega,“ arvas Varblane. Ta tõi näiteks põhjanaabrite Põlissoomlaste erakonna, mille juht Timo Soini sai valitsusse pääsedes välisministriks. „Hakka siis rääkima, et astume Euroopa Liidust välja,“ ütles Varblane.

Seejuures märkis eelarvenõukokku kuuluv Varblane, et EKRE antud eriti kulukaid majanduslubadusi oleks väga keeruline ellu viia, kuna selleks peaks Eesti vähemalt euroalast lahkuma. „EKRE ei arvesta sellega, et eurot kasutava riigina ja EL-i liikmesriigina ei saa Eesti nii suurt eelarve puudujääki lihtsalt lubada. Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on kokku lepitud finantsraamistik ja EKRE lubadused ei mahu kuidagi sinna,“ toonitas Varblane.

Tartu Ülikooli riigiteadlane Vello Pettai märkis, et tal on keeruline mõista, mida EKRE üldse soovib enda kampaanialubadustega saavutada. „Seda lärmi on nende poolt nii palju ja need nõuded on nii utoopilised, et nende eelarveline poliitika on teistele erakondadele täiesti vastuvõetamatu,“ arvas Pettai.

Ta leidis, et ükskõik, mis kombinatsiooniga ei prooviks EKRE valitsusse pääseda, peaksid nad paljudest lubadustest loobuma - olgu selleks siis Reformierakonnale vastuvõetamatu lubadus laenukoormust kasvatada või Keskerakonda ärritav vene-küsimus.

Pettai sõnul esindas EKRE varasemalt Rahvaliidu "vana hea maavalija" häält, kuid pole seda gruppi juba viis-kuus aastat kõnetada suutnud. Nendel valimistel saadi maavalijad aga uuesti enda selja taha. „See rahvas on jäetud omapäi ja nüüd on EKRE seltskond lõpuks läinud sellele järele üsna räige sõnumiga ja edukalt,“ ütles Pettai, kelle sõnul peavad EKRE konkurendid nüüd mõtlema, kuidas see valijaskond tagasi tuua.

Savisaare lahkumine lõhkus Keskerakonna ühtsust

Pettai hinnangul tundub Keskerakonna valimistulemust vaadates, et valitsusjuhi rollist lahkuv erakond ei pea mõtlema mitte ainult maavalijatele, vaid ka häältele, mis kaotati Edgar Savisaare lahkumisega.

„Savisaar hoidis erakonna koos ja võimendas Kirde-Eesti efekti valimistulemustes. Tema lahkumisega on need seosed hapramaks läinud,“ leidis Pettai. Ta tõi näiteks Yana Toomi viimased väiteid, et mingi jõud Narva venekeelsest kogukonnast tegi talle vastukampaaniat. „Nende Savisaare hoitud sidemete kaotamine viis hääli Ida-Virus ja natuke vähem Tallinnas,“ arvas politoloog.

Nüüd on Keskerakonna varasemat korruptsiooni-hõngulist valitsemist muuta püüdva Jüri Ratase meeskonna suur väljakutse nood sidemed taas luua ja kaotatud hääled tagasi tuua. „Ratas on otsustanud, et ei talu korruptsiooni ja Yana Toom on proovinud Keskerakonna uut mõtteviisi Narvas ellu viia, kuid tal on seda olnud väga keeruline teha. Eriti pool aega Brüsselis istudes,“ ütles Pettai.

Vana hea kolmikliit on Reformile mugavam

Keskerakonnal ei pruugi asja olla ka valitsusse, sest Reformierakonna vaatenurgast oleks valimiste võitjal kergem luua võimuliit kahe väiksema partneri – sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga. „Väiksemaid saab alati natuke vaos hoida ja jääb võimalus mängida ühega teise vastu ehk - kui sotsid tahavad midagi, siis saab Reform öelda, et näe, Isamaa ei soovi ja vastupidi,“ arvas Pettai.

Kuigi EKRE kasvanud mandaat võib hakata mõjutama ka Isamaa retoorikat, ei pruugi mõju viimase poliitikale olla nii suur kui eelmise valitsuse ajal. „Isamaa saab paremini varjuda Reformierakonna konservatiivse majanduspoliitika taha. Jüri Ratas ei saanud pakkuda sellist konservatiivset kaitset, kuna see poleks olnud tõsiseltvõetav,“ nentis Pettai.

Keskerakonna helded lubadused võisid põhjustada pettumust

Tallinna Ülikooli politoloogi Mari-Liis Jakobsoni hinnangul jäi Keskerakonna valimisvõit eelkõige toetajate madalama valimisaktiivsuse ja valitsuses tehtud otsuste taha. „Küsimus on selles, mida sa saad lubada opositsiooniparteina, ja mida päriselt valitsuses ellu viia,“ ütles Jakobson.

Tema hinnangul on Keskerakonna helded lubadused korrelatsioonis opositsioonis veedetud aastate arvuga. „Reaalsus on see, et kõike mida Keskerakond oli enne valitsusse pääsemist lubanud, ei suutunud nad ellu viia ja seetõttu võib olla pettumust,“ arvas Jakobson. „EKRE on opositsioonipartei ja nende võimet lubadusi ellu viia pole võimalik kontrollida,“ leidis ta.

Jakobsoni sõnul on keeruline seis ka sotsiaaldemokraatidel, kel on uues riigikogu koosseisus ainult 10 saadikut. „Kui nad jäävad opositsiooni, siis on nähtavust saavutada palju keerulisem kui näiteks EKREl, kelle fraktsioon on nüüd suurem ja teemadering palju kirglikum,“ selgitas Jakobson.

Teisalt võib sotsidel olla keeruline taaskord parempoolsesse võimuliitu minna. „(Samas) opositsiooni jäädes võib kaduda seegi nähtavus, mis neil valitsuses oleks,“ ütles Jakobson.

Eesti 200 jättis ütlemata, kes nad ei ole

Jakobson tõdes, et kampaaniavõimalused olid suurparteidel paremad. „Eesti valija on suhteliselt reitingutundlik, kardab valimiskünnist ja hääle raiskumineku hirm on suur. Teine Eesti 200 ebaedu põhjus võib olla, et ebaselgeks jäi konkreetne muutus, mida uus poliitiline jõud pakkus,“ arvas TLÜ politoloog.

Jakobsoni sõnul ei tekkinud peale Hobujaama plakatiafääri Eesti 200l konkurentidega eristumise kohti. „Kellega nad sobivad, kellega nad ei sobi, mis on erinevus varasematest poliitikutest. Ainus erinevus mis välja öeldi oli „pikk plaan“, kuid see jäi lahti seletamata,“ tõdes Jakobson.

„Eesti 200 võttis päris teadlikult seisukoha, et neil on sotsiaalküsimustes ühisosa sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonnaga ning majandusküsimustes rohkem Reformierakonnaga,“ ütles Jakobson. Erakond oleks seega tema hinnangul olnud mugav koalitsioonipartner paljudes võimuliidu kombinatsioonides, kuid välja jäi toomata vastandumismoment, mis oleks toonud valijaid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas