Idufirma inspireeriv keskkond

Aeg, mil Pipedrive’i jõuame, on varajane. Päike paistab madalalt, rahuliku vibe'iga muusika on maja äratamas, esimesed inimesed tööle jõudnud.

Ettevõttes saab õige pea täis 500 töötajat, kellest 300 toimetavad just selles hoones. 30–40 inimest töötab Tartus, kontorid on ka New Yorgis, Londonis, Lissabonis ja uusim sisse seatud Prahas.

"See siin on meie kõige suurem büroo," ütleb kontori juht Age Alliksaar ja viib meid koos kommunikatsioonijuht Liina Vahtrasega majatuurile.

Pipedrive'i Tallinna kontor paikneb kaheksal korrusel, kokku ligi 5500 ruutmeetril. Teisel korrusel on n-ö chill-out ala, kuhu sätitud saun, suur ühisköök, jõusaal ja food-truck, milles käivad erinevad toitlustusettevõtted pakkumas põnevaid tooteid. Seitse töökorrust on jaotatud kunagise struktuuri järgi, mis vanas majas kenasti toimis, kõik on läbimõeldud nii, et tööd sujuksid. Uues büroos on töötsoonid väiksemad ja avatud kontori stiilist jõutud privaatsemate tööalade juurde. "Pisemad tsoonid on end tõestanud. Olulised jutud saavad kiirelt arutletud, lihtsam on keskenduda. Ma ise töötasin varem avatud kontoris, olles umbes kahel päeval nädalas kodus, sest raske oli fokusseeruda. Nüüd seda muret enam pole, sest privaatset ruumi on rohkem, ja rohkem saab tehtud. Uut keskkonda luues oli kindel eesmärk, et paik saaks selline, et inimesed tahaksid siia tulla, mitte ei teeks asju kodus. Kõik on efektiivsem,” sõnab Alliksaar.

Ettevõtte igal korrusel on neli-viis kuni 12 inimesele mõeldud tööruumi, lisaks erinevas suuruses koosolekuruumid – nii kahele ja neljale inimesele kui ka paar suuremale seltskonnale. Kõik korrused on kujundatud erinevas temaatikas. Näiteks neljandal korrusel on teemaks sport, millest annavad muu hulgas aimu maha võõbatud jooksurajad. Seal näitab parajasti oma võimeid pisike Jack Russelli terjer, kes ühe töötajaga tööle kaasa tulnud ja mööda ruumi ringi sibab.

Märkimist väärib, et sisustamisse ja interjööri loomisesse kaasati kogu ettevõte. Toolid katsetati enne üheskoos läbi, et kõige mugavamad välja valida. "Püüdsime kasutada võimalikult palju Eesti ettevõtete toodangut. Tõime siia erinevatest mööbli tootegruppidest kaks-kolm asja, inimesed istusid toolidel, pehmel mööblil ning andsid hinnangu. Selle järgi tegime hiljem valikud ja soetasime vajaliku," meenutab Alliksaar.

Sama stiilselt, kui on sisse sätitud kõik silmaga nähtav, käib Pipedrive'is ka töö. Kui varem palgati arendajaid konkreetsetesse tiimidesse, kes tegelesid mingi kindla osaga toote arendamises, siis nüüd on Pipedrive'is hõimud ehk tribe'id, milles spetsiifika määratletud, kuid võimalused vabamad ja suuremad. Ühes hõimus on 20–30 arendajat ja sealt minnakse n-ö missioonile. "Meil on pitching tuesday'd (müügiteisipäevad – R.J.), kus tootejuht peab seitsme minuti jooksul tegema selgeks, mis on kliendi probleem ja mida soovitakse saavutada. Tribe'idesse kuuluvad insenerid kuulavad ning saavad valida, millise mure nad endale lahendamiseks haaravad. Missioonil on kindel lõpptähtaeg ja fookus on kogu aja just sellel konkreetsel teemal. Ükski tribe'i liige reeglina missiooni ajal ei puhka, sest tiim ajab intensiivselt üks-kaks kuud just seda asja. Ja lahendus tuleb leida," selgitab Liina. Pitching'utel toimib kogu nende ettevõtte.

Suuremad koosolekud ja arutelud toimuvad teise korruse avaras ruumis. Seal on ka arvutimänguala, mida peaasjalikult kasutavad programmeerijad. "See on nende puhkamismeetod. Ehitasime spetsiaalse ala pisut kõrgemale, n-ö saarekesele, kus on kott-toolid ja kõik mugavused mõnusaks olemiseks. Kui mäng ajab elevile ja hääl kõrgeks läheb, siis teisel korrusel see kedagi ei sega, sest siin tööd ei tehta," sõnab Vahtras.

Sealsamas on ka saun ja türkiissinine stiilne toiduauto. Need olid kaks esimest asja, mis toodi Pipedrive’i majja sisse kohe, kui hoone karkass valmis sai ehk põhimõtteliselt kerkis kõik muu hiljem ümber nende. Mõlemad mõnusad objektid on usinalt kasutuses. Toiduautot tuunides uuriti selle valdkonna inimestelt, millist varustust nad vajavad, et neile toitu müüma tulla. Saadud infole tuginedes sõiduk ümber ehitatigi. Iglusaun, samasugune, milles viskab leili ka jalgpalliäss David Beckham, saab korralikult kuuma igal nädalal ja niisama jõude see seal ei seisa. "Inimesed teevad trenni ja sageli pärast seda lõõgastutakse ka saunas," räägib Alliksaar. Õhates, et Pipedrive’is võiks ju suisa elada, kui siin puhkamiseks ase oleks, juhatatakse mind magamistuppa. Tõepoolest – seegi on siin olemas! Ruumi idee sai üle toodud eelmisest kontorist ja loodud mõttega, et kui mõni väliskolleeg ajavahest tingitud unega võitleb või päeval väikest ergutusund vajab, on tekk ja padi lähedalt võtta.

Korruseid on majas palju ja seega ka liikumist. Stabiilsuse mõttes on kollektiiv aga püsiv ja lihtsalt hetkeks ei tulda. Korrusel, kus viibime, kõlab üheaegselt eesti, vene ja inglise keel. “Meil on inimesi, kes tulnud Eestisse armastuse pärast ja siin töökoha leidnud. Minu tiimis on disainer, kes saabus Indoneesiast. Ta kuulis, et Eesti on Euroopa Silicon Valley ja soovis sellest osa saada. Kas me just nii uhke mõõdu välja anname, kuid tundub, et talle meeldib siin,” seletab Vahtras.

Ringkäigu ajal võib märgata, et kontoris pole peaaegu ühtegi täisnurka. Miks? Sest kaks paralleelset seina tekitavad kaja, kui need nö murda, ei levi heli nii hästi. Pehme joonega on ka koosolekuteruumid. Et neis kohtumiste ajal õhku jaguks ning inimesed tähtsatel aruteludel erksad püsiksid, arvestati ventilatsiooni projekteerimisel rahva arvu, mitte ruutmeetritega. Kõigele ja kõigile on mõeldud. “Kolisime siia detsembri alguses. Kas teeksime täna midagi teistmoodi, siis ausalt – ei teeks. Meile väga meeldib siin,” sõnab Alliksaar. Oleme nõus, sest Pipedrive’is on tõesti äge.