Wolt: Bolt teeb meie elu lihtsamaks

"Meil on väga hea meel, et toidu tellimise platvormi kategooriasse tuleb veel tegijaid juurde. See teeb meie elu lihtsamaks ja aitab kindlasti kategooria kasvule kenasti kaasa," märkis Ristal.

Tema sõnul ei häiri Wolti ka konkurendi sarnane nimi. "Oscar Wilde on kunagi öelnud, et imitation is the sincerest form of flattery (matkimine on meelitamise ausaim vorm). Pigem on see kompliment, kui nimetatakse lapsukesed sinu järgi," sõnas Ristal.

Tema sõnul pole Bolt Woltile varem mingit ostupakkumist teinud. "Me oleme alati nendega väga sõbralikult suhelnud, pole olnud ühtegi juttu ühinemisest või üleostmisest. Tänase päevani pole meil olnud ühisosa." märkis ta.

Ristal jäi esialgu konkurendi võimekuse suhtes äraootavale seisukohale. "See uudis, mis täna tuli, on natuke kuulujutu tasemel – nad reaalset teenust ju pole lansseerinud," toonitas ta.

Telli Toit OÜ ostujuht Raiki Reinsoo ütles, et peale MyChefi turult lahkumist võis arvata, et mõni uus tegija tekib juurde. Tema sõnul on ettevõte konkurentide tulekuks valmis.

"Uued turuosalised on teretulnud, kui nad täidavad Veterinaar- ja Toiduameti kehtestatud nõudeid toidu veole. Muuhulgas tähendab see, et kõik sõidukid on kantud VTA registrisse. Kuidas kliendid selle vastu võtavad, et nende toitu hakatakse jälle transportima taksodega, näitab aeg." märkis Reinsoo.

Bolt ehk endine Taxify hakkab lisaks sõiduteenusele sellest suvest pakkuma ka toidu kojuvedu, teatas ettevõte. Esimeste linnadena jõuab toidukulleri võimalus Tallinna, Helsingisse ja Kaplinna Lõuna-Aafrikas.

Sarnase teenusega juba turul olev Uber Eats ei tegutse osas Ida-Euroopa riikides ja Aafrikas, mida Bolt loeb enda põhiturgudeks. See annab firmale hea võimaluse, ütles Bolti asutaja ja tegevjuht Markus Villig Bloombergile.

Villigu sõnul ei näe ta nendes kolmes riigis suuri konkurente, kuigi neis kõigis on olemas toidukulleriteenused, nagu Wolt Eestis, Delivery Hero Soomes ja Uber Eats Lõuna-Aafrikas.

“Me näeme, et toidu kojuveo teenusel on veel kõvasti arenemisruumi. Meil on olemas kogemus, tehnoloogia, juhtide võrgustik ning miljonid kasutajad Euroopas ja Aafrikas – me saame oma seniseid kogemusi kasutada selleks, et pakkuda just sellist toidukulleri teenust, nagu kliendid soovivad,” vahendas pressiteade Villigu sõnu.

Välismaalt leiab vähemalt ühe pretsedendi, kus sõidujagamisfirma on asunud ka toitu koju vedama. Nimelt lansseeris Uber 2014. aastal Uber Eatsi, mis pakkus esialgu toidu koju toomist California elanikele.

Uber Eatsi on kritiseeritud madala töötasu ja pikkade töötundide eest. Näiteks tunamullu eksperimendi korras kullerina töötanud Rootsi ajakirjanik Erik Wisterberg sõitis seitsme vahetusega kokku üle 170 kilomeetri, milleks tal kulus 18 tundi ja 21 minutit. Kokku teenis ta aga vaid 80 dollarit, mis teeb tunnitasuks 4,4 dollarit. Samuti tuli tihti sõitude vahel pikalt oodata. Wisterbergi kolleegidest rattakulleritest suur osa olid immigrandid ning väga vähesed rääkisid rootsi keelt.

Uber Eats on kriitikat saanud ka restoranidega sõlmitavate lepingute eest, kus seisab, et Uber on "tehnoloogiateenuste pakkuja, mis ei paku kohaletoomise või logistikateenuseid." Sellised väited on sarnased Uberi, Bolti ja teiste sõidujagamisfirmade teada-tuntud väitega, et nad pole sisuliselt taksofirmad.