Rivo Sarapik • 26 märts 2019

Hando Sutter: algaja juht peab minu töös vastu nädala

Eesti Energia juht Hando Sutter ütleb, et töötab energiafirmas unistuste meeskonnaga ning ettevõtte maine on nii tugev, et sinna on lihtne inimesi tööle meelitada.  Foto: Andras Kralla

Eesti Energia juhi Hando Sutteri tööpäevad kestavad 12–13 tundi ning paistavad kõrvaltvaatajale hullumeelsusena. Algaja juht peaks tema hinnangul neis tingimustes vastu nädala, kuid harjutamine aitab vastutuse ja koormaga toime tulla.

Eesti suurima ja tähtsaima ettevõtte juhi teekond algas 1990. aastate alguses ja ta hindab kõrgelt oma karjääris saadud õpetusi senistelt juhtidelt. „Mul on juhtidega vedanud. Olen neilt palju õppinud ja nad on minu kujunemisel mänginud olulist rolli,“ selgitas ta Äripäeva raadio saates „Juhi jutud“.

Paarkümmend aastat juhina tegutsenud Sutter nimetab enda kujundajatena Andres Sarrit, Urmas Sõõrumaad, Sonny Aswanit, Armin Karu ja Erkki Raasukest. „Nad on kõik väga koloriitsed kujud, selgete põhimõtetega ja saavutanud elus palju. Hindan iga päeva, mida olen nendega saanud veeta," selgitas ta.

Küsimustele vastab Hando Sutter.

Teie töölepingut pikendati äsja järgmiseks perioodiks ja Eesti Energia nõukogu teatas, et olete olnud võimekas juht. Millistest enda võimetest teil endal kõige rohkem hea meel on?

Võib-olla kõige olulisem on Eesti Energia valimine Eesti parimaks tööandjaks. Meie töötajate pühendumus on ajaloo kõige kõrgem. Ükskõik, mida plaanime teha, seda oleks väga keeruline ellu viia, kui meil ei tahetaks töötada.

Väino Kaldoja, Eesti Energia nõukogu esimees

Hando Sutter on senise ametis oleku aja jooksul tõestanud, et on võimekas juht. Sutteri juhtimisel on ettevõte läbinud edukalt raske aja 2015.-2016. aastal, kui energiaturgudel langesid turuhinnad väga madalale.

Eesti Energia on aastaid paistnud silma selle poolest, et sinna soovitakse tööle minna. Mis on teie magnet?

Võib-olla ei ole Eestis liiga palju ettevõtteid, kus saad päriselt teha midagi sellist, mis teeb maailma paremaks. Meil on palju sellist tööd, mis mõjutab ühiskonda ja inimeste elu otseselt ja palju.

Teine pool on see, et energeetikas on praegu väga huvitav aeg – energeetika peab muutuma puhtamaks ja kiiresti. Konkurents on tõsine.

Kolmandaks ja see võib olla kõige ägedam, et tehnoloogiad arenevad väga kiiresti. Paljudes maailma kohtades tuleb kõige odavam elekter päikesest. Viis aastat tagasi poleks seda keegi uskunud. Paneme siia juurde kiiresti arenevad salvestid ning selle, et transpordisektoris toimub lähiajal väga suur muutus ehk transport ei saa oma energia mitte fossiilsest kütusest, vaid elektrist.

Suured muutused pakuvad mulle ja kolleegidele iga päev väga huvitavat toimetamist. Lisaks võib siia juurde panna meie tähelepanu juhtimise kvaliteedile ja selle tõstmisele.

Hando Sutter asus Eesti Energiat juhtima 1. detsembril 2014. aastal, vahetades välja Sandor Liive. Lisaks Sutterile kuuluvad Eesti Energia juhatusse Andri Avila, Raine Pajo ja Margus Vals.  Foto: TAIRO LUTTER

Kas head juhtimist organisatsioonis siis varem tähtsaks ei peetud?

Kindlasti ei saa nii öelda, aga oleme igal aastal paremaks saanud. Väljastpoolt mõõdab seda ihaldusväärse tööandja konkurss, sisemiselt aga näiteks pühendumise indeks, mis on praegu ettevõtte ajaloo kõige kõrgem. See pole mitte ainult Hando Sutteri töö, vaid näitab, kuidas Eesti Energia kuussada juhti oma tööd teevad.

Te olete juhtinud pikki aastaid suuri ettevõtteid. Kas teie kogemusest joonistuvad välja mingid tõed, mis alati kehtivad?

Olen juhina toimetanud alates aastast 1992. Ega üht universaalset tõde ei ole, sest maailm on selle aja jooksul päris palju muutunud. Meil on erinevad majandustsüklid, mis kindlasti mõjutavad seda, kuidas juhina toimetada. Praegu on kõige suurem väljakutse see, kuidas ettevõttesse talente saada.

Kui püüda hästi lihtsat ja universaalset tõde sõnastada, siis tuleb olla aus. See pole alati mugav, aga pikas perspektiivis seda hinnatakse. Lisaks tuleb juhil õige meeskond kokku panna. Need kaks on küll läbi aja kehtinud.

Hando Sutter, Eesti Energia juht

Tahaks alati olla nii-öelda populaarne juht ja rääkida ainult kõigest heast, aga alati on teemasid, mis ei ole positiivsed.

Kuidas ausus juhtimise kontekstis välja näeb?

Tahaks alati olla nii-öelda populaarne juht ja rääkida ainult kõigest heast, aga alati on teemasid, mis ei ole positiivsed. Neid tuleb stressitaset tõstmata kuidagi organisatsioonile ja kolleegidele lahti peegeldada, inspireerivas võtmes.

Kuidas seda parasjagu doseerida?

Ükskõik, kui hästi meil läheb, ei tohi vajuda mugavasse tugitooli ja laisaks minna. Kogu aeg peab olema ambitsioon ja visioon ees. Alati suudame paremini. Peab olema väike ora, mis motiveerib pingutama.

Millest teil see ora tuleneb?

Aastatega on palju muutunud. Kui olin algaja juht, siis olid lihtsad asjad – sai endale midagi lubada, vähe uhkema auto näiteks. Nüüd motiveerib see, kuivõrd suudan maailma paremaks muuta.

Kuidas te mõõdate seda, kas maailm on muutunud paremaks?

Eks mul on isiklik, subjektiivne mõõdik ja teisalt on ettevõtte mõõdikud. Isiklik mõõdik on nagu tantsimine, tunnetuslik. On olnud aastaid, kus ma tunnen, et, jah, maailm on tüki maad paremaks muutunud tänu minu pingutusele.

Samas ma ei ootagi, et keegi mulle sellepärast pai teeb. Teatud tippjuhtimise tasemel oled sa üksinda ja naljaga pooleks võib öelda, et kõige parem tagasiside võib olla see, et saad vähem peksa.

Mulle on juhtimisteemasid jälgides jäänud mulje, et juhid ootavad tagasisidet ja kiitust.

Juhtimisest ja selle rollist peaks Eestis üldse rohkem rääkima. Võib-olla saadakse sellest rollist natukene valesti aru. Mõelge nüüd ise, kõrgharitud spetsialist saab suurepäraselt hakkama koduse elu korraldamise ja laste kasvatamisega ning tööl peab teda siis juhtima hakkama.

Juhi roll on teistsugune, kui palju seda ette kujutavad. Juhtimine on natuke vale sõna. Pigem on juht visionäär, strateeg või mentor. Mõnikord ka psühholoog.

Hando Sutter, Eesti Energia juht

Kui peaks tulema aga üks kriisiaasta, siis tõmban käised üles ja lähen nii-öelda kriisijuhtimisele üle. Juht peab olema kõigeks valmis.

Millises rollis te ennast näete?

Naljaga pooleks öeldes olen motiveerija ja delegeerija. Eesti Energia praeguses arengufaasis olen kindlasti strateeg. Natukene ka visionäär, kuna meie valdkond muutub väga kiiresti.

Palju tööd teen oma kõige lähema meeskonnaga, kellega strateegiat ja väljakutseid kujundame. Kui peaks tulema aga üks kriisiaasta, siis tõmban käised üles ja lähen nii-öelda kriisijuhtimisele üle. Juht peab olema kõigeks valmis.

Kui suur see teie kõige lähem ring inimesi on?

12. Strateegiat kujundab veidi suurem ring, umbes 30.

Milliseid inimesi te sinna meeskonda ootate?

Praegune meeskond on enam-vähem dream team. Keda sinna tööle tahta, selle suudab ära rääkida.

Märksõnad on kindlasti erialane professionaalsus ja enamik neist on oma erialal minust kõvemad tegijad. Teine asi on kindlasti iseseisvus ja kolmas koostöövõime.

Innovatsiooni juhtimise kuldvõtmekeste leidmine on Hando Sutteri sõnul tema järgmise 12 kuu tähtsaim ülesanne.  Foto: Konstantin Sednev

Te olete öelnud, et tunnete õige inimese ära kahe minutiga. Kuidas?

Ilmselt tuleb see kogemusest. Kõhutunne, ma seda küll kontrollin, enamasti alt ei vea.

Millel see tunne põhineb?

Olen inimesi tööle võtnud sadades ja ajaga on tekkinud võime inimesi nii-öelda tüübi järgi grupeerida, kas sobib või mitte. Inimeste vahel peab keemia olema. Loomulikult võib see tunne vahel ka alt vedada.

Olete öelnud, et olete halbu mehitamisotsuseid teinud Saaremaal ettevõttes Ökoküla (mis jäi hiljuti pettusega PRIA-le vahele – toim), mille omanik olete. Milles halvad otsused seisnesid?

Need inimesed olid ebaausad ega jaganud minuga samu väärtusi. See lõi eriti välja siis, kui mul ei olnud aega selle ettevõttega tegelemiseks. Olen selle juhtumiga nii-öelda moraalset peksa saanud ja kui rahaliselt kaotanud. Samas vaatan juhina, mida valesti tegin.

Mida te sellest siis õppisite?

Et mehitamisotsused on kõige taga. Vahel tuleb selleks lihtsalt natukene rohkem vaeva näha.

Kas kiirustasite või tegite muid vigu?

Lõin selle ettevõtte paarkümmend aastat tagasi missioonitundest. Siis olid seal inimesed, kes väga tahtsid seda tööd teha ja mina andsin selleks võimaluse. Nüüd maal sellise sooviga inimesi väga palju alles jäänud ei ole ja seetõttu pean seda ettevõtmist oluliselt kokku tõmbama.

10 kiiret küsimust

Saate valida ükskõik kelle enda juhiks. Kelle valiksite?

Inspireerivaid inimesi on nii Eestis kui maailmas. Üks nendest on näiteks Brad Keywell, kellel on vähemalt kaks ühe miljardi dollarilise turuhinnaga ettevõtet. Groupon on tema tuntumaid ettevõtteid.

Kas te iseenda alluvuses tahaksite töötada?

Juba peaaegu tahaks. Viisteist aastat tagasi oleks see olnud päris paras katsumus.

Mis on kõige esimene asi hommikul, mida te teete pärast silmade lahtilöömist?

Minu hommik algab venitustega, olenemata sellest, kas olen kodus või kuskil hotellis või lennukis.

Mis on viimane asi õhtul, mida teete enne silmade sulgemist?

Päeva kokkuvõtte ja järgmise päeva prioriteedid käin läbi. Siis lülitan aju välja.

Mis on parim juhtimisteooria, mida olete kuulnud?

Ühte ja parimat ei ole olemas. Igast teooriast on võimalik midagi õppida.

Mis on halvim juhtimisteooria?

Kus strateegia tuleb strateegiaosakonnast ja eelarve tuleb eelarveosakonnast. Võtsin Eesti Energiaga sellest olukorrast üle, üritasin sellest aru saada. Kuigi ka nii on edu saavutatud, siis nüüd on Eesti Energias kõik teisiti.

Mida teete, et olla terav pliiats?

Katsun piisava kiirusega areneda, et maailmale mitte jalgu jääda. Juhtimise tase Eestis on meeletult kasvanud ja kui tahta selles tegija olla, peab ise kogu aeg paremaks saama.

Kus näete ennast viie aasta pärast?

Pikendasin äsja lepingu 2023. aasta kevadeni, sinnamaani olen lubanud Eesti Energiat arendada. Kunagi lubasin, et ei suundu korporatiivmaailma, aga siin ma nüüd olen. Lõplikke lubadusi pole mõtet anda.

Mis on järgmise kaheteistkümne kuu teie enda isiklik kõige tähtsam eesmärk?

Tahan enda jaoks lahti hammustada innovatsiooni juhtimise, leida selle nii-öelda kuldvõtmekese.

Esitage üks küsimus või teema Eesti juhtidele.

Et mu aasta plaan lihtsamaks muuta, siis kuidas juhid innovatsiooni juhtimisega hakkama saavad.

Olete öelnud, et raskeid otsuseid, nagu koondamine, saab teha nii, et pooled lõpetavad sõpradena. Kuidas?

Raskete sõnumite edastamisel võib juhil olla esimene kiusatus hämada või ümber nurga rääkida. See kindlasti ei aita. Rasked otsused on osa juhi tööst. Ettevõtteid on vaja käivitada ja samas ka kinni panna. Ei ole mõtet isiklikult võtta ja tuleb suuta professionaalselt teha.

Peab olema inimestega aus.

Olen näiteks Viljandis lõpetanud ühe 250 töötajaga ettevõtte tegevuse, kus paljud olid eluaeg töötanud ja toona polnud uut ametit lihtne leida. Peab olema empaatiline, suutma inimesi mõista ning nii-öelda luua neile tulevikku pärast seda sündmust – saab luua kontakti ettevõttega, kuhu võiks tööle minna, või kaasata nõustaja.

Paljud on hiljem mind tänanud, et andsin neile nii-öelda uue elu. Inimesed ise on ju loomult konservatiivsed.

Kuidas saab juht raskete otsuste juures ennast saab hoida?

Kui mul on stressirohked hetked, lähen jooksen kümme kilomeetrit, kuulan head muusikat, kerge film võib aidata mõtteid mujale viia. Samas ka positiivsete teemadega tegelemine, näiteks lastega joonistamine.

Hando Sutter, Eesti Energia juht

Oleme suurepärased tuletõrjujad, aga juhina peaks tegelema sellega, milleks meid on tööle võetud.

Kuidas teie kalender välja näeb?

Minu ajab aja planeerimisega tegeleb minu assistent. Aja planeerimisele peavad juhid aega pühendama. Peab paika panema oma eesmärgid, ootused, prioriteedid.

Oleme suurepärased tuletõrjujad, aga juhina peaks tegelema sellega, milleks meid on tööle võetud ehk ettevõtte jätkusuutlikkuse, edukuse, strateegia, tuleviku kindlustamise ja kasvuga. Mitte et sellega tegeleme siis, kui aega üle jääb.

Kalendris on alati ruumi oma meeskonna liikmetele, järjest rohkem ütlen ära aga esinemistele, mille eesmärkidest ja ootustest ma aru ei saa. Samuti ütlen „ei“ intriigidele.

Kas teile on tuttavad kontseptsioonid „kiire“ ja „aega ei ole“?

Isegi mu kõige lähedasemad inimesed ütlevad, et kõrvalt paistab mu elu nagu hullumaja, ja ilmselt ongi. Vajab treenitust, et sellise graafikuga vastu pidada (keskmiselt kestavad Sutteri tööpäevad 12–13 tundi – toim). Algaja juht sellega üle nädala vastu ei peaks.

Seejuures on vaja näha suurt pilti ja võimet minna detailidesse ning seejuures jääda sisemiselt rahulikuks. Seda tuleb treenida.

Kuidas?

Koju Piritale sõites peab tööpäeva raskus selle kaheksa kilomeetri jooksul maha jääma. Eks ma siis sõidu ajal nii-öelda mediteerin. Seda peab ka harjutama, et suuta õhtul aju välja lülitada ja uinuda.

Peab olema inimesena jätkusuutlik, et tervis vastu peaks.

Kuula intervjuud Hando Sutteriga saatest "Juhi jutud" Äripäeva raadio kodulehelt.

Hetkel kuum