Brittide lahkumine lükkub vähemalt suveni edasi

“Meie britte üle kaljuserva ei tõuka,” võtab Reuters kokku Euroopa Liidu diplomaatide seas leviva kindla, kuid tüdinud meeleolu. Eile Prantsuse ja Saksa kolleegidega kohtunud Suurbritannia peaminister Theresa May sooviks saada pikendust kuni juuni lõpuni ehk Euroopa Parlamendi uue koosseisu kokkutulemise eelse ajani, kuid diplomaatide hinnangul on kõige tõenäolisem hoopis pikenduse andmine tuleva aasta märtsini. Sellega käib mõistagi kaasas rida tingimusi, mis peaksid tagama ELi tegutsemise ning brittide käitumise sel perioodil.

Sellest andis märku ka Ülemkogu presidendi Donald Tuski hoiatus, et pidev viimase hetke kokkulepete sõlmimine ja hädakoosolekute kokkukutsumine lihtsalt muudaks ülejäänud 27 liikmesriigi edasise koostöö võimatuks. Pikendusega kaasneb üks lisatingimus brittidele, mis peab tagama Euroopa parlamendi töö jätkumise.

“Pikendus ei tohi takistada Euroopa Liidu institutsioonide tavapärast tööd. Kui Suurbritannia on perioodil 23.–26. mai ikka veel Euroopa Liidu liige ega pole 22. maiks kinnitanud lahkumislepet, siis peab Suurbritannia korraldama Euroopa parlamendi valimised. Kui Suurbritannia seda ei tee, toimub liidust lahkumine 1. juunil,” seisab Ülemkogu järelduste mustandis.

See tähendab, et kui Suurbritannia parlamendis jätkub senine patiseis, siis ei jää neil muud üle, kui ikkagi osaleda Euroopa Parlamendi valimistel. Seda mõtet veendunud liidust lahkujad eriti ei seedi, kuigi Theresa May tunnistas selle vajalikkust ka pikenduspalves. Suurbritannia valitsus on kohalikele omavalitsustele teada andnud, et nad maikuisteks valimisteks valmistuksid ning lubanud ka nende kulud kanda, juhul kui valimisi ikkagi ei toimu – kui brittidel õnnestub enne mingis lahkumisformatsioonis kokku leppida.

Tusk toonitab oma kirjas veel, et kui britid parlamendivalimistel osalevad, siis tuleb meeles pidada, et tegemist on endiselt liikmesriigi staatuses partneriga. See tähendab omakorda, et britid osalevad lisaks parlamendi tööle ka näiteks Euroopa Komisjoni uue koosseisu paikapanemisel, keegi Suurbritanniast saab Komisjoni volinikuks ja nii edasi.

Teisalt kardavad liikmesriigid, kas veendunud "brexiteerid" ei hakka mitte Euroopa tööd n-ö seestpoolt õõnestama. Kohtumise järelduste mustandis on eraldi välja toodud, et Suurbritannial on lojaalse koostöö kohustus, see tähendab, et nad ei tohi Euroopa Liidu tööd takistada näiteks otsuste vetostamisega.

Financial Times kirjutas, et eriti suurt muret valmistab Euroopa Liidule Boris Johnson ning võimalus, et temast saab järgmise, hoopis tugevamalt Brexitit pooldava Suurbritannia valitsuse juht. Võimalik juhtkonnavahetus konservatiivide ridades vähendab ka võimalusi, et Tööpartei saaks rahuliku südamega valitsusparteiga läbirääkimisi pidada: leiboristid kardavad, et järgmine peaminister lihtsalt taandub kõigist praegu tehtavatest lubadustest.

Johnson on järgmise valitsuse kõige tõenäolisem juht, kuid enne peab siiski kätte jõudma päev, kui Theresa May tagasi astub. Ta ise on lubanud seda teha kohe pärast seda, kui parlament Brexiti lahkumisleppe heaks kiidab, kuid Briti ärilehe andmetel ei usu konservatiivide partei liikmed, et May kauem kui sügiseni vastu peab.