Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Venezuelas kisub tõsiseks konfliktiks

Venezuelalased toetavad oma riiki kõikjal: fotol Costa Rical elavad venezuelalased, kes on tulnud tänavatele, et näidata, mida nad arvavad kodumaal toimuvast.   Foto: Reuters/Scanpix

Pinged kahe võistleva valitsusega Venezuelas koguvad hoogu ning pealinnas Caracases on puhkenud vägivaldsed kokkupõrked.

End tänavu jaanuaris Venezuela ajutiseks presidendiks nimetanud parlamendispiiker Juan Guaidó on öelnud, et käimas on Maduro presidendi kohalt mahavõtmise viimane faas. Ta on kutsunud inimesi üles kõikjal riigis end toetama. “Operatsioon “Vabadus” on alanud!” skandeeris Guaidó, kelle firmamärk on tume ülikond ning valge triiksärk.

Guaidó läkitas teisipäeva varahommikul rahvale kolmeminutilise video, kus ütles, et tal on sõjaliste jõudude poolehoid. Alates 2014. aastast koduarestis olnud opositsiooniliider Leopoldo Lopez seisis Guaidó kõrval. Samas hakkas päeva jooksul siiski selguma, et pole päris kindel, kui suur militaartoetus Guaidól on.

Maduro on öelnud, et riigi sõjaväelised juhid on vandunud talle truudust ja praegused protestijad on üksnes väike grupp, kelle ponnistused on ebaõnnestunud. Samuti on ta lubanud, et meeleavaldajad ei jää karistamata.

Vägivald tänavatel

Teisipäeval kogu päeva vältel kogunes kaks leeri pealinnas Caracases baasidesse. Kohalik väljaanne El Universal kirjutas, et kümned inimesed on saanud kokkupõrgetes viga ning olukord muutub aina pingelisemaks.

BBC reporter Guillermo Olmo ütles, et teisipäev oli Venezuela senises poliitilises kriisis kõige vägivaldsem. Meedias levivad videod, kuidas Venezuela rahvuskaardi autod ajavad protestijaid laiali, kusjuures saadetud autod sõidavad ka üle meeleavaldajate. Olukord on nõnda tõsine, et uudisteagentuurid BBC ja CNN pidid ülekanded vägivallalaine tõttu peatama.

Kolmapäev kulgeb ilmselt samas rütmis, Guaidó on kutsunud rahvast taas üles tõusma. Konflikt kogub hoogu ning välismeedia kirjutab, et Madurol on olnud isegi plaan Venezuelast Kuubasse põgeneda.

USA välisminister Mike Pompeo ütles, et Maduro lennuk oli täna valmis ning mees plaanis riigist lahkuda, ent venelased olevat veennud Madurot siiski riiki jääma. Pompeo ei öelnud, kust tema info pärineb. Ka Venezuela valitsus toetas Maduro lahkumist, ent mõtles hiljem ümber.

Kaks võistlevat valitsust

Venezuela praegune olukord loob mitmed mõttes pretsedendi. Tulane’i ülikooli Venezuela ekspert David Smilde ütles väljaandele Financial Times, et praegune olukord on Venezuelas esimene omataoline, kus riiki juhib kaks konkureerivat võimu, kes tegutsevad samal ajal ühel territooriumil. Ühel neist on riigi võim, samas kui teine korraldab meeleavaldusi, kontrollib diplomaatilist korpust ning kelle kuulub ka välisriikide toetus.

Brasiilias São Paulos elavad venezuelalased on samuti tänavatele kogunenud. Fotol plakat "Maduro välja, rahu Venezuelasse". Venezuelal on suured majanduslikud raskused ning see on sundinud inimesi kodumaalt lahkuma.   Foto: Reuters/Scanpix

Rahvusvaheline üldsus, sealhulgas Eesti, toetab Guaidót. Samas riigi sõjavägi, militaarliidrid ning institutsioonid toetavad endiselt Madurot. BBC kirjutas, et just sõjaväe poolehoid on see, mis Madurot veel riigijuhi rollis hoiab.

Välismaailm jälgib

Rahvusvaheline üldsus on Venezuelas toimuval pikalt silma peal hoidnud. USA välisminister Mike Pompeo säutsus Twitteris, et USA toetab Guaidót ning Venezuela rahvast, kes tahab riiki vabadust ning demokraatiat. Ka Colombia president Iván Duque kutsus Venezuela armeed üles toetama Guaidót.

Samas on Hispaania manitsenud Venezuelat lahendama konflikti rahumeelselt.

Senisel presidendil Madurol on mõistagi ka liitlasi. Näiteks teatasid Boliivia president Evo Morales ning Kuuba välisminister Bruno Rodriguez, et toetavad Madurot, nimetades praegu Venezuelas toimuvat riigipöördeks. Venemaa toetab samuti Madurot ning on teatanud, et rahvusvaheline üldsus võiks konflikti lahendamiseks anda panuse.

Venezuela konflikti taust

Venezuela konflikti taust ulatub juba aastate taha. Kui 2014. aastal nafta hind maailmaturul langema hakkas, hakkas Venezuela majandust kiiresti alla käima, sest riigi sissetulekud sõltuvad suuresti just musta kulla ekspordist. Õige pea tabasid Venezuelat hüperinflatsioon, tarbekaupade nappus ning suur väljaränne.

Möödunud aasta mais valiti Maduro järgnevaks kuueks aastaks taas presidendiks. Valimised said suurt kriitikat, kahtlustatakse petmist ning manipulatsioone. Samuti ei saanud mitu opositsioonikandidaati isegi kandideerida. Lähtuvalt sellest järeldavad Maduro vastased Venezuela põhiseadusele viidates, et presidendi ametikoht on vaba ning selle rolli saab seadusest lähtuvalt üle võtta Rahvusassamblee juht Guaidó, kes kuulutas end jaanuaris Venezuela ajutiseks riigipeaks. Venezuela president Nicolas Maduro keeldub ametist lahkumast.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum