Pille Ivask • 13 veebruar 2019

Uus juht lubab Venezuela kriisist välja tirida

Venezuela opositsiooni liider ning end presidendiks kuulutanud Juan Guaidó (vasakul). Venezuelalased loodavad, et Guaidó aitab riigil kriisist väljuda.   Foto: AFP/Scanpix

Maailm on jagunenud Venezuela küsimuses kahte lehte – paljud riigid, nende seas Eesti, toetavad end riigi ajutiseks juhiks kuulutanud Juan Guaidót, samas Venemaa, Hiina ja veel mõni on jäänud Nicolas Maduro poolele.

„Valge Maja ekstremistid on võtnud nõuks teha Venezuelas riigipööre,“ teatas Venezuela ametis olev president Nicolas Maduro, vahendas BBC.

Maduro on olnud rahvusvahelise surve all juba üsna pikka aega. Viimasel ajal on teised riigid Venezuela presidenti aga eriti pitsitama hakatud. Madurole on öeldud, et välja peaks kuulutama erakorralised presidendivalimised, kuna majanduskriis aina süveneb, rikutakse inimõigusi ja esitatud on karmid korruptsioonisüüdistused. Maduro on öelnud, et ei näe uutel valmistel mõtet, sealjuures pole ta paljuks pidanud ähvardada kodusõjaga, kui keegi peaks riigi siseasjadesse sõjaliselt sekkuma.

Olukord Venezuelas on viimastel nädalatel eskaleerunud ning tänavu 23. jaanuaril toimunud suurel meeleavaldusel kuulutas Venezuela parlamendispiiker, 35aastane Juan Guaidó end riigi presidendi kohusetäitjaks. 23. jaanuar on Venezuela jaoks oluline kuupäev, sest sel päeval 61 aastat tagasi kukkus Marcos Perez Jimeneze diktatuur.

Lubab humanitaarabi

Mais valiti Maduro järgnevaks kuueks aastaks taas presidendiks. Tõsi, valimised on saanud suurt kriitikat, neid peetakse häälte võltsimise tõttu ebaausaks ja kallutatuks, lisaks ei saanud mitmed opositsioonikandidaadid isegi kandideerida. Lähtuvalt sellest järeldavad Maduro vastased Venezuela põhiseadusele viidates, et presidendi ametikoht on vaba ning selle rolli saab seadusest lähtuvalt üle võtta Rahvusassamblee juht Guaidó.

BBC kirjutas, et Venezuela seaduste kohaselt on Guaidól tegelikult vähe võimu. Kuigi ta on parlamendispiiker, tehti Venezuelas 2017. aastal seadusemuudatus, mille kohaselt loodi riigis põhiseaduslik kogu, mis koosneb eranditult valitsusele lojaalsetest liikmetest. Selle kogu seaduslik võim on aga parlamendi omast oluliselt suurem.

Guaidó on aga öelnud, et lubab Venezuelasse humanitaarabi, midagi, mida Maduro on pikalt kinni hoidnud. Guaidó on varem lausunud, et enam kui 300 000 inimest võib majandusliku ja sotsiaalse katastroofi tõttu surra. Tema sõnul saabub esimene laar abi Venezuelasse juba 23. veebruaril, sel nädalal peaks Guaidó kohtuma Brasiilia ametnikega, et kokku leppida teise abipaketi saabumises. USA humanitaarabiautod saabusid Venezuela piirilinna Cúcutasse möödunud nädalal, ent need pidas kinni sõjavägi. Viimane on Maduro kontrolli all.

Maduro on öelnud, et humanitaarabi kaudu tahab USA Venezuelasse sisse tungida.

Kaks vastast: end ajutiseks presidendiks kuulutanud Juan Guaidó (vasakul) ning ametis olev president Nicolas Maduro (paremal).   Foto: AFP/Scanpix

Naftaturg surve all

Maduro sai presidendiks 2013. aastal pärast Hugo Chavezi surma. 2014. aastal lahvatas aga naftakriis, mis pani musta kulla hinna langema ning lükkas Venezuela majanduse järsule allakäigule. Olukord on jõudnud sinnamaale, et juba aastaid on Venezuela elanikud pidanud taluma, et piisavalt pole ei toitu ega ravimeid. Inflatsioon on paisunud nii kõrgeks, et eelmisel aastal kahekordistusid hinnad keskmiselt iga 19 päeva tagant.

Kõik see on pannud venezuelalased oma riigist lahkuma – kolm miljonit inimest ehk kümnendik rahvast on kodumaalt alates 2014. aastast lahkunud.

Venezuela majanduskriis tähendab, et murepilved on sõudnud ka globaalse naftaturu kohale. Venezuelas on maailma suurimad tõestatud naftavarud ning kriisi on tegelikult juba varem välja toodud kui naftaturu mõjutajat.

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on kehtestanud Venezuelale majandussanktsioone, nende seas ka naftafirmale PDVSA. Kuna Venezuela jaoks on nafta peamine sissetuleku allikas, suisa 40% naftast eksporditakse USAsse, on riigil rahaga enam kui kitsas käes.

Kuigi naftaturul on räägitud üpris palju ülepakkumisest, on Venezuela rolli vähenemine siiski oluline. Bloomberg kirjutas Rahvusvahelisele Energiaagentuurile ehk IEA-le viidates, et kuna Venezuela toodab raskemat, kõrgema väävlisisaldusega naftat, jääks selle pakkumine turul väiksemaks.

Samas on nafta hind jäänud stabiilselt 60 dollari juurde barrelist hoolimata sellest, et Venezuelas kogub kriis aina tuure. IEA andmeil on see nii olnud seetõttu, et turul on veel eelmisel aastal suurenenud naftapakkumist. IEA on öelnud, et seetõttu ilmselt ei avalda Venezuela kriis nafta hinnale ülemäära suurt mõju.

Samas nentis IEA, et kui rasket naftat väheks jääb, võivad hätta jääda rafineerimistehased, mis on keskendunud just seesuguse nafta töötlemisele.

Hetkel kuum