Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Ümbrikupalgad püsivad talumatul piiril

Ümbrikupalkade küsitluse tulemuste tutvustamine maksu- ja tolliametis.   Foto: Liis Treimann

Ümbrikupalgad on Eestis visa nähtus – ei kipu kasvama palgatõusuga ega vähenema maksulangetustega, kuid püsivad tasemel, mis ettevõtjate hinnangul on talumatu.

Hea uudis on see, et hoolimata vabade töökohtade plahvatuslikust kasvust ja aastatepikkusest palgatõusust ei ole näha trendi, et ümbrikupalga maksmine suureneb. Aga see pole ka vähendanud. "Ettevõtjate hinnangul ei ole see võib-olla veel talumatult kõrge, aga häirib kaugelt rohkem, kui peaks, häirib väga palju," ütles kaubandus- ja tööstuskoja juht Mait Palts.

Mustalt makstakse palka enamasti osaliselt, seetõttu on seda ka raskem tabada. Aga mõju ettevõtlusele on ühene ja kiire. "Loomulikult mõjutab see ettevõtjate olukorda konkurentsis negatiivselt. Kahel põhjusel: nii palgakulu mõttes kui ka konkurentsis teiste töötajate pärast. Kui ikkagi teine maksab osa mustalt, siis see töötaja lähebki sinna," märkis Palts maksu- ja tolliameti ümbrikupalkade ülevaate esitlusel.

16 000ettevõtet maksab palka mustalt.

Samas ei toonud olulist muutust ka möödunud aastal rakendunud tulumaksureform, mis ühtepidi vähendas paljude töötajate maksukoormust, kuid teisalt oleks võimaldanud "keerulisele süsteemile" viidates otsida rohkem võimalusi musta palga maksmiseks.

"Suurt seost me ei näinud. Mingi seos on siin täiesti musta ja osaliselt mustalt makstava palga vahel, et läks odavamaks päris mustalt maksmisest väljatulemine. Aga üks ühele mingit jõnksu-taolist muutust me ei näinud," ütles maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann.

Konjunktuuriinstituut nägi ümbrikupalkade osakaalu järsku langust

Hinnangud ümbrikupalga osakaalu ja viimase aja muutuste kohta erinevad. Konjunktuuriinstituudi palgauuringu järgi kukkus selle osakaal 2018. aastal pärast aasta varasemat tõusu järsult: tagasi tavapärasele 6 protsendile töötajatest. Maksukahju nende arvutuste järgi oli 119 miljonit eurot aastas.

"Päris tuntav kukkumine," möönis Reitmann, kes viitas samas hoiakute muutumatusele ajas: ligikaudu kaks kolmandikku inimestest on ümbrikupalga vastu, üks kolmandik pooldaval või neutraalsel seisukohal.

Maksuameti enda arvutused suurt kukkumist ei näidanud, nemad hindavad konkreetselt ümbrikupalkade mõju 86 miljonile eurole, sellest 21 miljonit täies ulatuses ja 65 miljonit osaliselt makstud ümbrikupalgad. "Summaarselt sama mis varem, aga täielikult mustalt makstud palga osakaal on pisut langenud."

Kõige rohkem leidub seda seal, kus on kõige suurem äritegevus – Harjumaal. Ühtekokku on maksuameti radaril 16 000 juriidilist isikut, kelle poole järk-järgult pöördutakse, neist 10 000 asubki Harjumaal.

Ettevõtjad ise hindavad kõige suuremaks ohuks ehitussektorit ja majutust-toitlustust. Maksu- ja tolliamet seirab mureliku pilguga jae- ja hulgikaubandust, seejärel ehitust, aga Reitmanni sõnul hõlmab probleem ikkagi kõiki sektoreid.

Viie kuuga on 36 protsenti neist, kellega maksuamet on rääkimas käinud, oma tegevust muutnud. Kui suur rahaline võit sellest lõpuks tuleb, on raske öelda, sest ettevõtete maksukäitumises on ümbrikupalgad ainult üks osa. "16 miljonit on tehtud ettekirjutusi, 11 on välja makstud, aga selle hulka kuuluvad ka käibemaks ja nii edasi. Ümbrikupalga maksmine tähendab, et kuskil mujal on samuti ettevõttes asjad valesti," selgitas Reitmann.

Mustalt töötajad samuti löögi all

Palts lisas, et ettevõtjad ootavad üha rohkem, et maksu- ja tolliamet oleks rikkujatega karmim, et lisaks ettekirjutustele tuleks ka sanktsioone. Teiseks oli ettevõtjatele oluline kohustuste jagamine töötajate ja ettevõtjate vahel. Ka Reitmann ütles, et üha rohkem määratakse saamata jäänud tulumaksu kohustus töötajale ja sotsiaalmaksukohustus ettevõtjale. "Seda, et keegi ei tea, et talle mustalt makstakse, seda väga tihti ei esine."

Samas nende inimeste osakaal, kes ise aktiivselt ümbrikupalka otsivad, on ikkagi väga väike, seda nii ettevõtjate kui ka ametite teada. Ümbrikupalga otsijate põhjuseks on elatisvõlad ja maksmata jäänud laenud. Palts kinnitas, et enamasti on selliste töötajate motivatsioon arestitud pangakonto, ka sularahas ametliku palga maksmine ei aita, sest täitur saaks palgaandmed kätte ning võiks palgatasu arestida ka otse tööandja juures.

Kui suur osa on ümbrikupalgas illegaalsetel töötajatel?

"Nad on osa probleemist, see ei ole kogu probleem. Oleneb, kuidas nad siia tulevad, kus meil on koostöö politsei- ja piirivalveametiga ja tööametiga, et nad oleksid vähemalt ausalt siin. Loomulikult on küsimus maksustamises, aga need probleemid on laiemad," ütles Reitmann.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum