Artikkel
  • Kuula

    Keskerakond tahab prokuratuuriga diili

    Esmaspäeval käisid kohtus ka keskerakondlased Enn Eesmaa (vasakul) ja Kalev Kallo.Foto: Liis Treimann

    Prokuratuur ja Keskerakond tahavad nii-öelda Savisaare kriminaalasjas kokkuleppele minna. Äripäevale teadaolevalt seisab kokkuleppes, et Keskerakond saab trahvi 25 000 eurot, mis on vähem kui pidi maksma end süüdi tunnistanud ning kokkuleppele läinud ekspoliitik Villu Reiljan.

    Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern teatas esmaspäeval Harju maakohtus toimunud istungi alguses, et prokuratuur on kohtule edastanud taotluse eraldada Keskerakonda puudutav kuriteoepisood eraldi kriminaalasjaks. Pern põhjendas, et Keskerakond on valmis minema asjas kokkuleppele. Sisuliselt tähendab see, et Keskerakond on valmis end süüdi tunnistama.
    Harju maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane täpsustas, et prokuratuur esitas taotluse juba 23. mail ehk peaaegu kuu aega tagasi. Kas taotlus rahuldatakse, selgub sel kolmapäeval.
    Kui Keskerakonna asi kogu kriminaalasjast eraldatakse, tähendab see, et Keskerakonna asja võtab üle teine kohtukoosseis, kes vaatab läbi kokkuleppematerjalid ning teeb otsuse, kas asjas saab kokkuleppele minna. Küsimusele, kui kaua selle selgumisega aega võiks minna, vastas Siplane, et see sõltub uuest kohtunikust ja tema töökoormusest. Uus kohtunik pole veel teada, ütles Siplane.
    Prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ütles, et prokuratuur on terve menetluse vältel – nii enne kohtumenetlust kui ka kohtumenetluse ajal – pidanud menetlusosalistega läbirääkimisi kokkuleppemenetluse teemadel. „Keskerakonnaga peetud läbirääkimised on jõudnud selleni, et nad on nõus kokkuleppe korras süüdimõistva kohtuotsusega,“ ütles Kallas.
    Kallas lisas, et kuna esmaspäevasest kohtuistungist sai osa võtta ka süüdistatav Kalev Kallo ning Keskerakonnale etteheidetav kuritegu oli seotud ka talle ette heidetud kuriteoga, oli kokkuleppemenetluse rakendamiseks nõutav, et ka Kallo saaks sel teemal oma arvamuse avaldada. Täna oli esimene istung pärast Kalev Kallolt saadikupuutumatuse ära võtmist.
    Võimalus pikalt laual
    Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb tunnistas, et tal on raske vastata küsimusele, kumb osapool kokkuleppeks initsiatiivi pakkus. Miks aga lõpuks kokkuleppele mindi, ütles Korb, et peamine põhjus on Keskerakonna täielikult välja vahetunud juhtkonnas. „Iga kriminaalmenetlus on kurnav, raske ja ebameeldiv. Osalemine nendel kohtuistungitel on aega ja ressurssi nõudev. Tahtsime joone alla tõmmata ja minna edasi,“ selgitas Korb.
    „Pöördusime prokuratuuri poole, et äkki on võimalik arutelusid pidada. Leidsimegi ühtse punkti,“ lausus Korb, kelle sõnul käisid ettevalmistused erakonnas mitu kuud, samas läbirääkimised prokuratuuriga käisid pigem kiiresti.
    Korb tõdes, et kui kokkulepe saavutatakse, kujuneb välja küllaltki keeruline olukord, kus on raske mõista, kes Keskerakonnas täpselt vastutab. Edgar Savisaar vabastati kohtu alt läinud aasta lõpus tema tervisliku seisundi tõttu. Keskerakond ise on aga kohtu all juriidilise isikuna. „Põhimõtteliselt isiklikult keegi ei võta vastutust,“ nentis Korb. Kallas täiendas, et süüdistuse järgi olid Keskerakonnale etteheidetavad teod toime pannud Keskerakonna juhatuse liige Edgar Savisaar juriidilise isiku ehk Keskerakonna huvides.
    Küsimusele, miks oli prokuratuur nõus kokkuleppele minema, vastas Kallas, et prokuratuur lähtub ühelt poolt menetlusökonoomikast. Äärmiselt mahukates kriminaalasjades on võimalik kokkuleppemenetlusega lõpliku kohtulahendini jõuda oluliselt kiiremini kui üldmenetluses. „Teisalt hindab prokuratuur ka iga süüdistatavat individuaalselt ning on nõus kokkuleppemenetlusega, kui on võimalik kokku leppida karistuses, mis süüdistatavat reaalselt mõjutab,“ selgitas ta.
    Kokkuleppe sisu paigas
    Küsimusele, kas Keskerakond on seega kindel, et asjas lähebki kokkuleppeks, vastas Korb, et seda otsustab kohtunik. Nii Korb kui ka prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas kinnitasid, et kokkuleppe sisu on paigas.
    Küsimusele, kui suurest summast jutt käib, Korb ei vastanud. Samuti ei öelnud ta, kas tegu on suurema või väiksema summaga kui 33 000 eurot, mille Villu Reiljan kokkuleppele minnes maksis. Äripäevale teadaolevalt määrati Keskerakonnale 25 000 euro suurune trahv.
    Prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ütles, et karistuskokkuleppe avaldab prokuratuur esmalt kohtus, seejärel saab seda kommenteerida ka avalikkusele. „Leiame, et kui kohus otsustab kokkuleppe kinnitada, siis süüdimõistev otsus ühes karistusega võiks saata Keskerakonnale mõjuva signaali, et tulevikus õiguskuulekalt käituda,“ avaldas ta.
    Vaata fotogaleriid esmaspäeval toimunud istungilt.
    16 fotot
    Fotod: Liis Treimann
    Uue riigiprokuröri küsimus
    Viimastel nädalatel on meedias ühe keskse teemana esile kerkinud riigi uue peaprokuröri küsimus. Mai keskel teatas praegune riigi peaprokurör Lavly Perling, et soovib ametis jätkata. Tema praegune ametiaeg saab läbi oktoobris. Postimees kirjutas läinud kuul, et nende andmeil kohtus Perling mai alguses justiitsminister Raivo Aegiga (Isamaa), kelle meelest võiks Perling jätkata ka teisel ametiajal. Samas sõnas Aeg Delfile, et Perlingi jätkamise osas konsensust pole. Ka riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (Keskerakond) avaldas Perlingi jätkamisele ettevaatlikku toetust, kirjutas Postimees.
    Kui kaks võimuerakonda on olnud Perlingi suhtes optimistlikud, on kolmas koalitsioonierakond ehk EKRE kriitiline. "Lavly Perling ei ole ainus ja asendamatu. Asendamatuid inimesi teatavasti ei ole," ütles EKRE esimees ning siseminister Mart Helme Delfile. "Praegu jäetakse meile mulje, nagu meil oleks teatud ametikohtadel asendamatud inimesed, kes ilmtingimata peavad jätkama, ja kui nemad ei jätka, siis kukub Kuu maa peale ja ongi ajaloo lõpp.“
    Delfi kirjutas läinud nädalal riigikogu koridorides ringlevatele spekulatsioonidele viidates, et EKRE kandidaat riigi peaprokuröri kohale võiks olla hoopis endine kohtunik ning ekssots Helve Särgava, kes on ise spekulatsiooni küll ümber lükanud, öeldes, et pole sellist pakkumist saanud.
    Küsimusele, kas kokkuleppele minek on seotud ka sellega, et riigi praegune peaprokurör Lavly Perling tahab ametis jätkata, vastas Korb eitavalt. Ka Kallas ütles, et menetlusosalistega on räägitud võimalikust kokkuleppest terve kriminaalmenetluse vältel ning sealjuures juba enne kohtuistungite algust. "See ei ole seotud praeguse peaprokuröri ametiaja lõpuga," ütles Kallas.
    Riigi peaprokuröri nimetab viieks aastaks ametisse valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Uue peaprokuröri väljavalimine on valitsuse üks olulisi personaliotsuseid.

    HKScan ootab järge

    Sel kuul peaks prokuratuur tegema otsuse ka HKScani kriminaalasja kohta.

    Nimelt on prokuratuuri menetluses kriminaalasi, milles HKScani ja Rakvere Farmide esitatud kuriteokaebuste alusel uuritakse osaliselt samasid tegusid, mille kohta osapooled vaidlesid paralleelselt ka erinevates tsiviilprotsessides. Tsiviilasjades jõudsid osapooled mai lõpus kokkuleppele. Kokkuleppe sisu pooled kommenteerinud ei ole.
    "Prokuratuur hindab tsiviilprotsesside tulemuste mõju ning võtab kriminaalasjas lõpliku menetlusotsustuse vastu juunikuu jooksul," ütles prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas mais. Ka nüüd kinnitas Kallas, et prokuratuur teeb otsuse sel kuul.
    HKScani süüasja käekäigust prokuratuuris on Äripäev ka varem kirjutanud. Tänavu märtsis kirjutas Äripäev anonüümsele allikale tuginedes sellest, et HKScani kohtuasi käib käest kätte. Nimelt oli HKScani kriminaalasja toonasel prokuröril Stella Veberil Äripäeva andmeil süüdistus kohtule esitamiseks valmis, kuid riigi peaprokurör Lavly Perling otsustas selle süüasja Veberilt ära võtta ning kohtule esitamisega oodata. Prokuratuuri väitel oli prokuröri vahetamise põhjus see, et uurimist juhtinud Stella Veber teatas veebruari alguses, et lahkub ametikohalt. HKScani süüasja uueks prokuröriks sai Martin Tuulik.
    Äripäevaga kõnelenud anonüümse allika sõnul võis viivituse põhjus peituda riigikogu valimistes ja selles, et selle aasta sügisel saab täis Perlingi ametiaeg.
    HKScan Estonia kohtuasi ulatub 2017. aastasse, mil keskkriminaalpolitsei pidas kinni ettevõtte endise tegevjuhi Teet Soormi ja ettevõtte teise endise juhtfiguuri Mati Tuvi, keda on alust kahtlustada suures ulatuses omastamises ja rahapesus.
    Toona kommenteeris prokuröriametit pidanud Stella Veber, et seni kogutud tõendite järgi on alust Soormi ja Tuvi kahtlustada ettevõttele kahjulike tehingute tegemise teel usalduse kuritarvitamises ning kokku ligi pooleteise miljoni euro omastamises ja samas ulatuses rahapesus.
    Samuti on märkimisväärne, et HKScani kohtuasja üks osapool on Soorm, kes on keskerakondlase ning Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi Kadri Simsoni elukaaslane.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Pilt selgeks: staarinvestorid avaldavad, kas märgivad Infortari aktsiaid
Halb uudis magusasõpradele: kakao hind jõudnud on kümnendite tippu
Danske kohtuasi võtab hoogu üles. „Me ei saa kohtus uurida kuulujutte.“

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Tuul pöördus: Pärnumaa edukaim ettevõte valmistub tabeli lõppu vajuma Edetabelis 132 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Rahandusminister maksude asendamisest investeerimislaenuga: see pole võluvits
Rahandusminister Mart Võrklaev ei toeta mõtet asendada maksud laenuga, investeerida see kõrgema tootlusega edasi ning suunata tekkinud tulu eelarve defitsiidi katmiseks.
Rahandusminister Mart Võrklaev ei toeta mõtet asendada maksud laenuga, investeerida see kõrgema tootlusega edasi ning suunata tekkinud tulu eelarve defitsiidi katmiseks.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Tarmo Ulla: leiutaks hoiupõrsa, mis alistab TikToki Kuidas võita noorte tähelepanu infouputuse ajastul?
Finantsteadmised on kõige kesisemad 18–29aastaste hulgas. Me peaksime välja mõtlema, kuidas viia rahatarkus just selle vanuserühmani, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Finantsteadmised on kõige kesisemad 18–29aastaste hulgas. Me peaksime välja mõtlema, kuidas viia rahatarkus just selle vanuserühmani, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiaturg tõusis tänavuse aasta tippu
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tegi reedel uue tänavuse tipu, tõustes 0,59% 4594,63 punktini.
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tegi reedel uue tänavuse tipu, tõustes 0,59% 4594,63 punktini.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kas taastada või taganeda? Krüpto rasked valikud pärast FTXi langust
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Eesti kõige edukam firma lõikab kasu Infortari börsileminekust
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Kliimakõneluste võõrustaja võib naftatootmist hoopis suurendada
Araabia Ühendemiraadid, mis võõrustavad tänavust kliimakonverentsi, võivad lähiaastatel oluliselt suurendada naftatootmist, vahendab BBC.
Araabia Ühendemiraadid, mis võõrustavad tänavust kliimakonverentsi, võivad lähiaastatel oluliselt suurendada naftatootmist, vahendab BBC.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Tuhanded CNG-autod said tänasest sõidukeelu
Tuhanded CNG-l ehk surugaasil vuravad autod ei tohi alates tänasest enam teedel sõita.
Tuhanded CNG-l ehk surugaasil vuravad autod ei tohi alates tänasest enam teedel sõita.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“ Eksperiment näitas, kui lihtne on sanktsioonidest mööda hiilida
Eesti apteegiäris käib suur näitemäng: firmavabrikud, sulavad miljonid ja näpuviga, mis ütleb rohkem kui tuhat sõna
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Soome suurfirma asepresident: julgustan Eesti valitsust palju jõulisemalt tegutsema
Ma julgustaksin Eesti valitsust tegema palju kiiremini otsuseid, et siinsetel ettevõtetel oleks ligipääs roheenergiale, rääkis Pauligi kommunikatsiooni- ja jätkusuutlikkuse asepresident Kaisa Lipponen.
Ma julgustaksin Eesti valitsust tegema palju kiiremini otsuseid, et siinsetel ettevõtetel oleks ligipääs roheenergiale, rääkis Pauligi kommunikatsiooni- ja jätkusuutlikkuse asepresident Kaisa Lipponen.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
MMi hõbedast Magnus Kirdist on saanud Lõuna-Eesti kinnisvarainvestor
Odaviskaja Magnus Kirdi karjääri tipp ja lõpp langesid ühte võistlusesse. Rahaliselt oli Kirt dramaatiliseks finišiks valmis ning ajab nüüd vaikselt kinnisvaraäri nii kodulinnas kui mujal.
Odaviskaja Magnus Kirdi karjääri tipp ja lõpp langesid ühte võistlusesse. Rahaliselt oli Kirt dramaatiliseks finišiks valmis ning ajab nüüd vaikselt kinnisvaraäri nii kodulinnas kui mujal.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Tartu–Helsingi lennuliini hankele tuli ainult üks pakkumine
Tartu–Helsingi lennuliini teenindamise rahvusvahelisele hankele tehti tähtajaks üks pakkumus, see tuli Soome Finnairilt.
Tartu–Helsingi lennuliini teenindamise rahvusvahelisele hankele tehti tähtajaks üks pakkumus, see tuli Soome Finnairilt.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.