Keskerakond tahab prokuratuuriga diili

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern teatas esmaspäeval Harju maakohtus toimunud istungi alguses, et prokuratuur on kohtule edastanud taotluse eraldada Keskerakonda puudutav kuriteoepisood eraldi kriminaalasjaks. Pern põhjendas, et Keskerakond on valmis minema asjas kokkuleppele. Sisuliselt tähendab see, et Keskerakond on valmis end süüdi tunnistama.

Harju maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane täpsustas, et prokuratuur esitas taotluse juba 23. mail ehk peaaegu kuu aega tagasi. Kas taotlus rahuldatakse, selgub sel kolmapäeval.

Kui Keskerakonna asi kogu kriminaalasjast eraldatakse, tähendab see, et Keskerakonna asja võtab üle teine kohtukoosseis, kes vaatab läbi kokkuleppematerjalid ning teeb otsuse, kas asjas saab kokkuleppele minna. Küsimusele, kui kaua selle selgumisega aega võiks minna, vastas Siplane, et see sõltub uuest kohtunikust ja tema töökoormusest. Uus kohtunik pole veel teada, ütles Siplane.

Prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ütles, et prokuratuur on terve menetluse vältel – nii enne kohtumenetlust kui ka kohtumenetluse ajal – pidanud menetlusosalistega läbirääkimisi kokkuleppemenetluse teemadel. „Keskerakonnaga peetud läbirääkimised on jõudnud selleni, et nad on nõus kokkuleppe korras süüdimõistva kohtuotsusega,“ ütles Kallas.

Kallas lisas, et kuna esmaspäevasest kohtuistungist sai osa võtta ka süüdistatav Kalev Kallo ning Keskerakonnale etteheidetav kuritegu oli seotud ka talle ette heidetud kuriteoga, oli kokkuleppemenetluse rakendamiseks nõutav, et ka Kallo saaks sel teemal oma arvamuse avaldada. Täna oli esimene istung pärast Kalev Kallolt saadikupuutumatuse ära võtmist.

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb tunnistas, et tal on raske vastata küsimusele, kumb osapool kokkuleppeks initsiatiivi pakkus. Miks aga lõpuks kokkuleppele mindi, ütles Korb, et peamine põhjus on Keskerakonna täielikult välja vahetunud juhtkonnas. „Iga kriminaalmenetlus on kurnav, raske ja ebameeldiv. Osalemine nendel kohtuistungitel on aega ja ressurssi nõudev. Tahtsime joone alla tõmmata ja minna edasi,“ selgitas Korb.

„Pöördusime prokuratuuri poole, et äkki on võimalik arutelusid pidada. Leidsimegi ühtse punkti,“ lausus Korb, kelle sõnul käisid ettevalmistused erakonnas mitu kuud, samas läbirääkimised prokuratuuriga käisid pigem kiiresti.

Korb tõdes, et kui kokkulepe saavutatakse, kujuneb välja küllaltki keeruline olukord, kus on raske mõista, kes Keskerakonnas täpselt vastutab. Edgar Savisaar vabastati kohtu alt läinud aasta lõpus tema tervisliku seisundi tõttu. Keskerakond ise on aga kohtu all juriidilise isikuna. „Põhimõtteliselt isiklikult keegi ei võta vastutust,“ nentis Korb. Kallas täiendas, et süüdistuse järgi olid Keskerakonnale etteheidetavad teod toime pannud Keskerakonna juhatuse liige Edgar Savisaar juriidilise isiku ehk Keskerakonna huvides.

Küsimusele, miks oli prokuratuur nõus kokkuleppele minema, vastas Kallas, et prokuratuur lähtub ühelt poolt menetlusökonoomikast. Äärmiselt mahukates kriminaalasjades on võimalik kokkuleppemenetlusega lõpliku kohtulahendini jõuda oluliselt kiiremini kui üldmenetluses. „Teisalt hindab prokuratuur ka iga süüdistatavat individuaalselt ning on nõus kokkuleppemenetlusega, kui on võimalik kokku leppida karistuses, mis süüdistatavat reaalselt mõjutab,“ selgitas ta.

Küsimusele, kas Keskerakond on seega kindel, et asjas lähebki kokkuleppeks, vastas Korb, et seda otsustab kohtunik. Nii Korb kui ka prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas kinnitasid, et kokkuleppe sisu on paigas.

Küsimusele, kui suurest summast jutt käib, Korb ei vastanud. Samuti ei öelnud ta, kas tegu on suurema või väiksema summaga kui 33 000 eurot, mille Villu Reiljan kokkuleppele minnes maksis. Äripäevale teadaolevalt määrati Keskerakonnale 25 000 euro suurune trahv.

Prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ütles, et karistuskokkuleppe avaldab prokuratuur esmalt kohtus, seejärel saab seda kommenteerida ka avalikkusele. „Leiame, et kui kohus otsustab kokkuleppe kinnitada, siis süüdimõistev otsus ühes karistusega võiks saata Keskerakonnale mõjuva signaali, et tulevikus õiguskuulekalt käituda,“ avaldas ta.

Viimastel nädalatel on meedias ühe keskse teemana esile kerkinud riigi uue peaprokuröri küsimus. Mai keskel teatas praegune riigi peaprokurör Lavly Perling, et soovib ametis jätkata. Tema praegune ametiaeg saab läbi oktoobris. Postimees kirjutas läinud kuul, et nende andmeil kohtus Perling mai alguses justiitsminister Raivo Aegiga (Isamaa), kelle meelest võiks Perling jätkata ka teisel ametiajal. Samas sõnas Aeg Delfile, et Perlingi jätkamise osas konsensust pole. Ka riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (Keskerakond) avaldas Perlingi jätkamisele ettevaatlikku toetust, kirjutas Postimees.

Kui kaks võimuerakonda on olnud Perlingi suhtes optimistlikud, on kolmas koalitsioonierakond ehk EKRE kriitiline. "Lavly Perling ei ole ainus ja asendamatu. Asendamatuid inimesi teatavasti ei ole," ütles EKRE esimees ning siseminister Mart Helme Delfile. "Praegu jäetakse meile mulje, nagu meil oleks teatud ametikohtadel asendamatud inimesed, kes ilmtingimata peavad jätkama, ja kui nemad ei jätka, siis kukub Kuu maa peale ja ongi ajaloo lõpp.“

Delfi kirjutas läinud nädalal riigikogu koridorides ringlevatele spekulatsioonidele viidates, et EKRE kandidaat riigi peaprokuröri kohale võiks olla hoopis endine kohtunik ning ekssots Helve Särgava, kes on ise spekulatsiooni küll ümber lükanud, öeldes, et pole sellist pakkumist saanud.

Küsimusele, kas kokkuleppele minek on seotud ka sellega, et riigi praegune peaprokurör Lavly Perling tahab ametis jätkata, vastas Korb eitavalt. Ka Kallas ütles, et menetlusosalistega on räägitud võimalikust kokkuleppest terve kriminaalmenetluse vältel ning sealjuures juba enne kohtuistungite algust. "See ei ole seotud praeguse peaprokuröri ametiaja lõpuga," ütles Kallas.

Riigi peaprokuröri nimetab viieks aastaks ametisse valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Uue peaprokuröri väljavalimine on valitsuse üks olulisi personaliotsuseid.

Nimelt on prokuratuuri menetluses kriminaalasi, milles HKScani ja Rakvere Farmide esitatud kuriteokaebuste alusel uuritakse osaliselt samasid tegusid, mille kohta osapooled vaidlesid paralleelselt ka erinevates tsiviilprotsessides. Tsiviilasjades jõudsid osapooled mai lõpus kokkuleppele. Kokkuleppe sisu pooled kommenteerinud ei ole.

"Prokuratuur hindab tsiviilprotsesside tulemuste mõju ning võtab kriminaalasjas lõpliku menetlusotsustuse vastu juunikuu jooksul," ütles prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas mais. Ka nüüd kinnitas Kallas, et prokuratuur teeb otsuse sel kuul.

HKScani süüasja käekäigust prokuratuuris on Äripäev ka varem kirjutanud. Tänavu märtsis kirjutas Äripäev anonüümsele allikale tuginedes sellest, et HKScani kohtuasi käib käest kätte. Nimelt oli HKScani kriminaalasja toonasel prokuröril Stella Veberil Äripäeva andmeil süüdistus kohtule esitamiseks valmis, kuid riigi peaprokurör Lavly Perling otsustas selle süüasja Veberilt ära võtta ning kohtule esitamisega oodata. Prokuratuuri väitel oli prokuröri vahetamise põhjus see, et uurimist juhtinud Stella Veber teatas veebruari alguses, et lahkub ametikohalt. HKScani süüasja uueks prokuröriks sai Martin Tuulik.

Äripäevaga kõnelenud anonüümse allika sõnul võis viivituse põhjus peituda riigikogu valimistes ja selles, et selle aasta sügisel saab täis Perlingi ametiaeg.

HKScan Estonia kohtuasi ulatub 2017. aastasse, mil keskkriminaalpolitsei pidas kinni ettevõtte endise tegevjuhi Teet Soormi ja ettevõtte teise endise juhtfiguuri Mati Tuvi, keda on alust kahtlustada suures ulatuses omastamises ja rahapesus.

Toona kommenteeris prokuröriametit pidanud Stella Veber, et seni kogutud tõendite järgi on alust Soormi ja Tuvi kahtlustada ettevõttele kahjulike tehingute tegemise teel usalduse kuritarvitamises ning kokku ligi pooleteise miljoni euro omastamises ja samas ulatuses rahapesus.

Samuti on märkimisväärne, et HKScani kohtuasja üks osapool on Soorm, kes on keskerakondlase ning Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi Kadri Simsoni elukaaslane.