Pensionisamba reform sai kaante vahele

„Valitsuserakonnad on jõudnud II pensionisamba reformimise põhimõtetes kokkuleppele,“ ütles peaminister Jüri Ratas pärast valitsuskabineti nõupidamist. Ta lisas, et kõige olulisema muudatusena toob reform kaasa senisest suurema valikuvabaduse pensioniotsuste tegemisel. „Inimesed saavad jätkata II pensionisambasse kogumist nii, nagu nad on seda seni teinud. Samas on võimalik lõpetada maksete tegemine, kuid jätta kogutud raha pensionifondi alles. Kolmas võimalus on lõpetada maksete tegemine ja kogutud raha välja võtta,“ rääkis peaminister.

Reformi jõustudes muutub II pensionisambaga liitumine ja sealt lahkumine kõigile vabatahtlikuks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale. II samba sissemaksed saab peatada, jättes seni kogutud raha pensionifondi, kus seda edasi investeeritakse. Samuti saab sissemaksed peatada nii, et ka kogutud raha võetakse pensionifondist välja. Neile, kes soovivad oma pensioniraha ise investeerida, tekib fondist lahkumisel võimalus II samba raha isiklikule investeerimiskontole kanda.

Seni II pensionisambasse kogutud raha makstakse kuni 10 000 euro puhul välja ühe korraga (lõplik piirmäär otsustatakse valitsuskabineti 12. septembri nõupidamisel pärast rahandusministeeriumi täiendavat analüüsi), suuremate summade osas tehakse väljamakse kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks. Raha makstakse välja ühe aasta jooksul, pensionifondi osakute vahetamise kuupäevadel. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre sõnul selgub septembris ka see, kas summa investeerimiskontole kandmisel tuleb samuti tulumaks tasuda.

II sambast lahkunutel tekib 10 aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on peale 10aastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda. Sellised inimesed saavad tulevikus pensioni üksnes I sambast või kui nad on liitunud, siis ka III sambast. II sambaga nad rohkem liituda ei saa.

1982. aastal ja varem sündinud inimesed, kes alles nüüd vabatahtlikult II sambaga liituvad, saavad esimest korda oma kogutud raha välja võtta 10 aasta möödumisel sambaga liitumisest.

Kui inimesel on II sambas raha, siis pensioniikka jõudes on tema otsustada, kas võtta see raha välja eluaegse või tähtajalise pensioni kujul või ühekorraga.

Reform käivitub aastal 2020, mil avalduste esitamise tähtaeg maksete lõpetamiseks, nendega uuel aastal alustamiseks või ka raha väljavõtmiseks on 31. august. Alates 2021. aastast rakenduvad tavapärased avalduste esitamise tähtajad – 31. märts, 31. juuli ja 30. november.

Poliitilise punkti noppimine?

LHV suuromanik Rain Lõhmus leidis eilses Äripäeva raadio saates "Poliitikute töölaud", et muudatuste kava ei lahenda pensionisüsteemi sisulisi probleeme. „Pigem on see selline kerge poliitilise punkti noppimine,“ leidis pankur.

Lõhmus ise soovitab muuta vabatahtlikuks kogu pensionisammaste süsteem ja maksta soovijatele riiklike võlakirjadena välja raha ka esimesest pensionsambast. Pankuri sõnul ei peaks pensioniks valmistumine olema riiklikult ette kirjutatud, vaid iga kodaniku enda valik.

“See muudaks Eesti elu dramaatiliselt. Täpselt nii nagu omandireform seda tegi,“ ütles Lõhmus. Tema hinnangul peaks inimestel olema võimalik valida, kas nad soovivad pensionit koguda riigiga koostöös või mitte. Poliitikud aga ei saavat LHV pankuri plaanist aru. „Sest see on niivõrd radikaalne ja minu arvates pole seda üheski riigis veel ära tehtud,“ leidis Lõhmus.

Teise saatekülalise, Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja hinnangul muudaks Lõhmuse pakutud plaan riigi kulutuse inimeste vanaduspensionisse nähtavaks. „Riik annab praegu lubaduse, et inimesed saavad tulevikus pensioni, kuid see pole kusagil kirjas,“ tõdes Oja, kelle hinnangul annab riik praegu lubadusi, mida peavad välja maksma tulevased põlvkonnad.

Võlakirjade väljastamine paneks riigi võetud pensionikohustuse Oja sõnul paberi peale. „Probleem on aga selles, et meie pensionid on üsna väikesed, mistõttu on Eesti pensionäride suhteline vaesus võrreldes teise Euroopa riikidega suhteliselt suur,“ ütles Oja. Tema sõnul pension inimesi vaesusest välja ei too.

„Valijad aga tahavad rohkem seda elustiili, mida nad näevad teisel pool Läänemerd ja Lääne-Euroopas – oleks vale arvata, et valijad seda tulevikus ei küsi,“ nentis Eesti Panga ökonomist. „Seega, kui me täna otsustame jätta pensionid tulevikus väikseks ja praegune põlvkond ei panusta kogumissüsteemi, siis oleks tulevikus ikkagi hulk kurjasid pensionäridest valijaid, kes ütlevad, et tõstke makse ja tasuge kõrgemat pensioni,“ lisas Oja.

Kuigi Oja on praegusele valitsuse sambareformile vastu, leidis ta siiski, et teise pensionisamba fondidele kehtestatud reegleid peaks muutma. „Praegusel juhul peab kõrgema tootlusega instrumentidest väljuma üsna ruttu, kuna väljamakse lahendused on üsna kehvad. See tähendab, et juba 55aastaselt peab pensionisambasse kogutu minema likviidsematesse instrumentidesse, mille tootlus aga väikesem,“ selgitas Oja.

Soome tööstusinvesteeringute fondi TESI investeeringute juhi Matias Kaila sõnul on väga oluline, et riigi pensionisüsteem oleks tugev.

Kaila ütles, et kui anda pensioniraha kogumine täielikult inimeste enda teha, on palju neid, kes ei oska oma raha juhtida, või leida kedagi, kes seda teeks. „Või siis neil on lihtsalt nii vähe raha, et mitte keegi ei huvitu selle investeerimisest. Sotsiaalsest perspektiivist näib see mulle hirmuäratav.“ Ka Eestis kardetakse, et inimesed ei suuda oma raha ise kasvatada. „Ma täielikult mõistan, mul on ka väga tarku tuttavaid, kes ei oska oma rahaga ümber käia.“

Ta spekuleeris, et kui hulk raha läheb liikvele, võivad tekkida uut tüüpi finantsjuhid, kes hakkavad teenust pakkuma ja tõmbavad selle raha endale. „Sel juhul oleks võimalik olla paindlikum kui kohustusliku pensionifondi korral, mis peavad investeerima kindla riskiprofiiliga ja kindla tagasisaadava protsendiga aktsiatesse. See tähendab, et nad teevad rohkem eksootilisi ja riskantsemaid asju. Nii et seal on plussid ja miinused,“ arutles ta.

Kaila rääkis, et Soomes võetakse palgast maha fikseeritud summa ja see pannakse fondidesse, kus raha edasi investeeritakse. „Ma peaksin saama mingit pensionit. Loodetavasti. Sõltub, kuidas nad seda raha investeerivad,“ naeris ta.