Jaroslav Tavgen • 9. september 2019 kell 11:36

Ossinovski: kõlab nagu jama, aga selline on tänapäeva Leedu

Skinest Raili omanik Oleg Ossinovski usub, et tema ettevõtte tütarfirmasid tõrjutakse Leedus riigihangetest, et anda tööd kohalikule oligarhile. "Sellise kaosega seisavad silmitsi paljud meie välismaal tegutsevad ettevõtjad," ütles ta.

Raudtee-ettevõtja Oleg Ossinovski firmal võeti Leedus riigihanke võit käest, sest nähti ohtu Leedu julgeolekule.  Foto: Andras Kralla

Möödunud nädalal sai teatavaks, et Leedu valitsus otsustas mitte lasta Ossinovskile kuuluval Skinest Raili tütarfirmal Vitras-S riigihanget täita. Kuigi Vitras-S võitis hanke Kaunase piirkonnas raudtee parandamiseks, ei saa Leedu riiklik raudtee Lietuvos Geležinkeliai firmaga lepingut sõlmida, sest see on riigi julgeolekule ohtlik. Komisjon, mille ülesanne on strateegilisi hankeid kontrollida, väidab, et Vitras-S on seotud Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikondlastega.

See ei ole esimene kord, kui Ossinovski firmal ei lubata Leedus riigihanget teostada. 2018. aasta suvel otsustas komisjon, et Leedu raudtee ei saa osta raudteeliipreid Ossinovskile kuuluva Skinest Raili tütarfirmalt Skinest Baltija, sest see ei ole riigi julgeoleku huvides. Põhjuseks on firma sidemed isikutega, kes kujutavad endast ohtu riigi julgeolekule. Skinest Baltija kaebas selle otsuse kohtusse, kuid augustis otsustas Leedu apellatsioonikohus kaebuse tagasi lükata. Ossinovski rääkis juhtumist Äripäeva venekeelsele sõsarväljaandele Delovõje Vedomosti.

Millise üldise kommenetaari annaksite selle olukorra kohta?

Kas te kujutate ette olukorda, kui Eestis sekkuks meie riigi valitsus erilise otsusega liiprite ostmise või rööbaste remondi hankesse Eesti raudteel ning keelaks lepingu sõlmimise madalaima hinna pakkunud ning riikliku konkursi võitnud ettevõttega? Ning pärast seda sõlmitakse kallim leping teise osalejaga. Kõlab nagu jama, aga selline on tänapäeva Leedu.

Kui põhjendatud on teie meelest Leedu kohtu ja valitsuse otsused?

Sellele küsimusele on võimatu vastata, sest me lihtsalt ei tea valitsuse ja kohtu motiive. Leedu valitsusel pole Skinest Raili tütarettevõtte Skinest Baltija ega selle direktori vastu kaebusi, samuti ei ole kaebusi Skinest Raili, Skinest Grupi ega isiklikult minu vastu. Leedu valitsuse otsuses on öeldud, et liiprite pakkumine konkreetsel hankekonkursil ohustab riigi julgeolekut. Küsisime valitsuse käest ning ja kahes kohtuastmes, kuidas raudbetoonist liiprid võiksid kahjustada Leedu riigi kaitsevõimet. Vastust me ei saanud.

Millega te nendes otsustes ei nõustu? Miks?

Meil on väga raske kommenteerida Leedu kohtute otsust, kuna meil ei olnud juurdepääsu dokumentidele, mille alusel need otsused tehti. Materjalid salastati ja kohus tegi otsuse ühekülgse teabe alusel. Meilt võeti kaitseõigus täielikult ära, kuna meil ei olnud teavet meie vastu esitatud nõuete kohta. Loodame, et Euroopa Kohtus saame need materjalid kätte ning siis avaneb meie silmadele, miks liiprid Leedu valitsust ehmatasid.

Lisaks tuleb mõista praegust olukorda Leedu kohtusüsteemis, kus hiljuti peeti korruptsioonikahtluse tõttu kinni mitu ülemkohtu kohtunikku. Leedu praegune peaminister on just alustanud tõsist korruptsioonivastast võitlust ning seetõttu on võimatu Leedus toimuvat hinnata. Meie lõunanaabrid teevad alles esimesi samme me toetame neid siiralt.

Skinest Rail on Eestis tunnustatud firma. Ettevõtte juht Oleg Ossinovski Äripäeva 2018. aasta TOP 100 galal auhinda vastu võtmas.  Foto: Liis Treimann

Kas ma saan õigesti aru, et Leedu kohust ja valitsust häirisid teie seosed ühega nendest kolmest inimesest: Konstantin Nikolajev, Nikita Mishin, Andrei Filatov?

Kohus ei vastanud meie küsimusele, milles on liiprid süüdi ning kuidas Oleg Ossinovski seda mõjutab. See on nagu nii, et kui küsida, mis kell on, ja teile vastakse, et väljas on külm.

Leedu valitsus väidab, et Skinest Railil on vagunite rendiettevõttes Spacecom 17,75% osalus ning samas ettevõttes omab 65% Küprose börsiettevõte Globaltrans, mille aktsionärid on tuhanded ettevõtted ja eraisikud.

Kolmest teie nimetatud härrasmehest on kaks ELi kodanikud ega ela pikka aega Venemaal, kolmas on Prantsuse Leegioni teenetemärgi omanik ja Prantsusmaa suurim investor. See, et nad kujutavad ohtu Leedu julgeolekule, kõlab minu arvates väga rumalalt.

Lisaks nendele kolmele härrale on Globaltransi aktsionärid ka Ameerika ja Euroopa fondid, sealhulgas Leedu pensionifondid, mistõttu osa kohtunikest või riigiturbeametnikest on kindlasti ettevõtte kaasaktsionärid ning on rohkem lähedased nendele inimestele kui mina. Nii et see põhjus on ilmne absurd ning ma võin ainult korrata, et Leedu riigil pole minule isiklikult ega minu ettevõtetele pretensioone.

Konstantin Nikolajev oli seotud USAs Maria Butina skandaaliga (Nikolajevit nimetati venelanna Maria Butina sponsoriks. Butinat süüdistati USAs ebaseaduslikus Venemaa huvide lobimises). Kas see oli põhjus, miks Leedu võimud ja kohus üldse pöörasid sellele olukorrale tähelepanu?

Ma ei saa seda kommenteerida, ma ei tea. On ebatõenäoline, et USA skandaalid mõjutavad kuidagi Leedu julgeolekut.

Veel üks hüpotees: Konstantin Nikolajev äritses Aleksandr Vološiniga (Venemaa presidendi Vladimir Putini administratsiooni endine juht). Kas see oli põhjus, miks Leedu kohus pidas teid meheks, kes on seotud Putini siseringist pärit inimestega?

Nendes vähestes materjalides, mille salastatuse kohus kustutas ning meie advokaatidele üle andis, ei ole selle kohta midagi öeldud. Materjalid koosnesid peamiselt Vene Sputniku internetiartiklitest, mis ei puudutanud mind ega liiprite pakkumist. Lisaks oli seal veel suur hulk valet. Näiteks nimetati mõnd härrasmees mu parimaks sõbraks, kuigi ma polnud kunagi temaga varem kohtunud ega teadnud tema olemasolust. Võib oletada, et samasugune vale oli ka salastatud dokumentides. Kuid see pole isegi oluline, sest komisjon ei hinda minu isiklikku ohtu (kuigi ma muidugi olen väga meelitatud, et riikliku julgeoleku osakond hindab minu isikut nii kõrgelt), vaid liiprite pakkumist. Ja saate aru, liiprite varustamisest tulenevat ohtu riigi julgeolekule ei saa olla.

Kas Leedu kohtu ja valitsuse otsust võis mõjutada mõni teie konkurent?

Kahjuks võitis meie ettevõte liiprite tarnimise konkursil kohalikku oligarhilt (Äripäeva andmetel on tegemist ettevõttega Swetrak, mis kuulub Andrius Linkusele), kelle mõjuvõim võimaldas Leedu julgeolekukomisjoni abiga sellise valitsuse otsuse korraldada.

ELi riigiettevõtte jaoks see on väga ebatavaline viis, kuid ilmselt oli see lihtsam. Selle tulemusel sai tema selle lepingu summas 3,3 miljonit eurot ning meid ja Leedu riiki tabas maine- ja materiaalne kahju. Leedu korruptsioonivastane büroo juurdlus ei suutnud kahjuks korruptsiooni fakti tõestada.

Kas soovite midagi lisada?

Tänan meie presidenti, peaministrit ja suursaadikut Leedus ning Euroopa Parlamendi liikmeid Eesti ettevõtluse toetamise eest. Sellise kaosega seisavad silmitsi paljud meie välismaal tegutsevad ettevõtjad, seega on meie jaoks väga oluline tunda oma riigi toetust. Nüüd on meil kõigil Euroopa Komisjonis palju tööd teha, et tagada Eesti ettevõtjatele võrdsed konkurentsitingimused.

Leedus diskrimineeritakse Euroopa ettevõtteid uue seaduse abil

Oleg Ossinovski kommentaar:

"Eesti investorite ja ettevõtjatega Leedus toimuva mõistmiseks peaks mõistma, kuidas Leedu riigiettevõtted diskrimineerivad Euroopa ettevõtlust.

Eelmisel kevadel võeti Leedus vastu seadus, mille kohaselt võib iga riigiettevõte, kellele avaliku konkursi võitja ei meeldi, pöörduda valitsusele alluvasse ohutuskomisjoni, et hinnata, kas võitja kujutab endast julgeolekuriski. Tegelikult tähendab pöördumine palvet leida argumente lepingu allkirjastamise keelamiseks, mis avab edaspidi võimaluse sõlmida leping "õige" taotlejaga. Riigiettevõtted saavad pöörduda komisjoni mis tahes hanke mis tahes summa puhul, näiteks võite anda komisjonile tualettpaberi ostmise lepingu summas 10 000 eurot, kui tahate anda õpetust järeleandmatule tarnijale. Mõnikord nõustub komisjon selle taotlusega, mõnikord mitte.

Kui ta sellega nõustub, koostab riigi julgeolekuosakond salatoimiku, selgitades, miks tualettpaberi ostmine sellelt pakkujalt ohustab riigi julgeolekut. Mõnikord toimub see vastupidi - ostja lepib kõigepealt kokku riikliku julgeolekukomiteega ja suundub seejärel komisjoni juurde juba valmistatud salajase failiga. Keegi ei näe seda salajast faili kunagi, vähemalt valitsus teeb otsuse seda faili nägemata ning suutmata esitada küsimusi pakkumise võitjale, et teada saada, kellele sellest kasu on.

Loe lisaks

See seadus kehtib ELis ainult Leedus ning see on seaduse teine redaktsioon, mis on esimesega sarnane nagu kaks tilka vett. Esimese seaduse pidi Leedu seim Euroopa Komisjoni survel tühistama, kuna Euroopa ei väärtusta konkurentsi piiramist ja protektsionismi.

Selle seaduse vastuvõtmisega lõi muidugi korruptsioon riigiettevõtetes õitsele. Nüüd ei tähenda riikliku konkursi võitmine midagi, nüüd peate ametnikule maksma, et ta teid komisjoni ei annaks.

Kui Leedu raudteel oli vaja sõlmida leping hankes teise koha saanud ettevõttega, siis eemaldati meid konkursist. Kui polnud huvi anda leping teise koha saanud ettevõttele, siis kirjutati leping meiega alla."

Taust

1. märtsil 2018 jõustus Leedus riikliku julgeoleku jaoks oluliste objektide kaitse seadus. Seadus sätestab kriteeriume, mille põhjal saab kontrollida, kas investeeringud vastavad riikliku julgeoleku huvidele. Peamised kriteeriumid on investorite suhted - suhted välisriikide luure- või turvateenistustega, aga ka kolmandate riikide võimustruktuuridega. See ei kehti mitte ainult potentsiaalsete investorite kohta kolmandatest riikidest, vaid ka Leedu ettevõtete ja teiste EL ja NATO riikide äristruktuuride kohta.

Seadus kehtestab viis riikliku julgeoleku jaoks olulist majandussektorit: 1) energeetika, 2) transport, 3) infotehnoloogia ja telekommunikatsioon, muud kõrgtehnoloogiad, 4) finants 5) sõjavarustus.

Investeeringute turvalisuse kohta teeb järelduse spetsiaalne organ - riikliku julgeoleku jaoks oluliste rajatiste kaitse koordineerimise komisjon.

Hetkel kuum