• Jaga lugu:

    Pärnu linna prügiettevõtte juhil kriminaalasi kukil

    Keskkriminaalpolitsei otsis läbi Pärnu linnale kuuluva OÜ Paikre kontori, omastamises esitati kahtlustus ettevõtte juhatajale, arendusjuhile ning jäätmete vahendamisega tegelevale OÜ-le Koguja ja selle juhile.

    OÜ Paikre juhatuse liige Kristo Rossman.Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees/Scanpix
    Viimased viis aastat on Paikret juhtinud Kristo Rossman, keda nüüd koos ettevõtte arendusjuhi Ott Suti ning OÜ Koguja juhi Rauno Mesipuuga kahtlustatakse Paikre vara omastamises grupiviisiliselt. Omastamises kahtlustatakse ka OÜ-d Koguja.
    Paikre arendusjuht Sutt sai lisaks kahtlustuse altkäemaksu võtmises.
    Kriminaalasja raames otsis keskkriminaalpolitsei läbi nii Paikre kui ka Koguja kontoriruumid. „Läbiotsimiste käigus otsitakse tõendeid, mis võimaldaksid kinnitada või ümber lükata kahtlust, et Paikre juhataja ja arendusjuht ning osaühingu Koguja juhataja on omastanud suures koguses linnale kuuluva prügiettevõtte varasid,“ selgitas prokurör Küllike Kask. Rohkem prokurör kahtlustuste sisu ei avanud.
    Suures koguses omastamine algab 40 000 eurost.
    Kriminaalasja eeluurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib lääne ringkonnaprokuratuur.
    Äripäeva andmetel on keskkriminaalpolitsei võtnud luubi alla ka teised Paikre lepingupartnerid ning ei saa välistada, et kahtlustatavate ring võib edaspidi laieneda.
    Väga suur üllatus
    Septembri lõpul Paikre nõukogu esimehe ametist lahkunud Rein Leipalule tuli uudis läbiotsimisest ning kahtlustuste esitamisest täieliku üllatusena. Talle oli võõras ka OÜ Koguja nimi.
    „Mina olin Rossmani tööga rahul, ta oli hästi aktiivne. Suure üllatusena tuleb, et selline kahtlustus on talle esitatud,“ imestas Leipalu.

    "Mina olin Rossmani tööga rahul, ta oli hästi aktiivne. Suure üllatusena tuleb, et selline kahtlustus on talle esitatud."

    Rein Leipalu
    Paikre OÜ endine nõukogu esimees
    Leipalu ütles, et eks paratamatult heidab selline asi varju ka ettevõtte nõukogule. „Mina tunnen küll vastutust ja mõtlen, mida oleks saanud sellise asja ärahoidmiseks teha. Arvasin, et ettevõttes oli süsteem paigas, mis selliseid asju läbi ei lase. Ettevõttel oli korralik audiitor. Aga ega nõukogu liikmed ei tea igast tehingust ka ja selles mõttes ikka ju usaldad juhatust,“ sõnas Leipalu.
    Samas ei saa Leipalu arvates kellegi peale enne näpuga näidata, kuni on selge, mis seal juhtus või kas üldse midagi juhtus.
    Kahtlustuse saanud Pärnu ettevõte OÜ Koguja eelmise aasta majandusaruannet esitanud ei ole. 2017. aasta aruandes märgitakse, et ettevõtte peamiseks tegevusalaks on jäätmete vahendamine ning lisateenusena pakutakse ka jäätmete transporditeenust. Samal aastal oli ettevõtte müügitulu 283 000 eurot ning kasumit teenis 128 000 eurot.
    Saastetasude maksmine luubi all
    Hiljuti kirjutas Äripäev, et Paikre kohale on kerkinud kahtlused saastetasude maksmisest möödahiilimisest, mis omakorda annab ettevõttele jäätmeturul konkurentsieelise.
    Nii märkisid Pärnu linnale kuuluva ettevõtte OÜ Paikre prügilat kontrollinud keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaameti ametnikud, kuidas ettevõttele on juba varasematel aastatel selgitatud, et ladestusala vahekihtide rajamiseks kasutatud jäätmed tuleb deklareerida ladestamisena ning nende pealt tuleb maksta saastetasu.
    Viimased neli aastat on keskkonnaministeeriumi seisukoht, et vahekihtide rajamine ei ole vältimatu vajadus ning kui seal on kasutatud jäätmeid, loetakse see jäätmete ladestamiseks.
    Milles on siis trikk? Paikre deklareeris vahekihtide rajamisel kasutatud jäätmeid taaskasutamisena ning see on kohalikule omavalitsusele kuuluval ettevõttel aidanud igal aastal säästa sadu tuhandeid eurosid.
    Saastetasu on praegu ligi 30 eurot tonni pealt ning näiteks 15 000 tonni kohta oleks vastavalt siis kas kulu ettevõttele või hoopis maksutulu riigile 450 000 eurot.
    Eelmisel aastal teenis Paikre 130 000 eurot puhaskasumit ehk vahekihtide eest saastetasude maksmine muudaks ettevõtte majanduslikku hakkama saamist kardinaalselt.
    Keskkonnaamet muutis selle aasta veebruaris Paikre keskkonnakompleksluba. Varasemas loas oli Paikrel küll lubatud vahekihte rajada, kuid nagu on keskkonnaameti seisukoht, ei kasutanud Paikre vahekihtides projektijärgseid inertseid ehk püsijäätmeid.
    Jäätmete taaskasutamise üldise põhimõtte järgi tohib prügila teede, platside, vahekihtide ning kattekihtide ehitamisel kasutada jäätmeid, millega saab asendada looduslikke materjale. Kui jäätmed sisaldavad aga orgaanikat, kilet, plasti jne, siis need jäätmed ei vasta loodusliku materjali asendamiseks ettenähtud omadustele.
    Seega võib mitmel aastal toimunud tegevus pöörduda kokkuvõttes väga kopsakaks saastetasu nõudeks Paikre vastu.
    Paikre esitas kompleksloa muutmise peale vaide, ning et keskonnaamet jättis selle rahuldamata, pöördus ettevõte kaebusega halduskohtusse. Koos kaebusega esitas Paikre kohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse.
    Konkurentsieelis
    Paikre viitas õiguskaitse taotluses, et ca 450 000 eurot aastas saastetasu on neile planeerimata lisakulu ning seetõttu võivad nad sattuda majanduslikesse raskustesse. Ettevõte oleks sunnitud sulgema segaolmejäätmete sorteerimisliini ning see tooks kaasa hankelepingute mittetäitmisest tulenevad sanktsioonid ja omavalitsused peaksid leidma jäätmete käitlemiseks uue lahenduse.
    Kohus aga ei näinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kahjustaks avalikke huve. Küll oleks kohtu hinnangul avalike huvidega vastuolus jäätmete ladestamine ilma saastetasu maksmata.
    Keskkonnaamet viitas kohtule esitatud seisukohas, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel saaks Paikre konkurentsieelise teiste ettevõtjate ees, kes peavad jäätmete ladestamisel saastetasu maksma.
    Ringkonnakohtus vastaski Paikre esialgsele õiguskaitse taotlusele eitavalt. Nüüd seisab ees kohtuvaidlus kompleksloa muutmise õiguslikkuse üle. Paikre OÜ juhatuse liikme Kristo Rossmanni sõnul on keskkonnaamet asunud rakendama praktikaid ja tõlgendama õigusaktide tingimusi viisil, mis ei ole Paikre hinnangul kooskõlas õigusakti sisuga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.