Koit Brinkmann • 15 oktoober 2019

Pärnu linna prügiettevõtte juhil kriminaalasi kukil

Keskkriminaalpolitsei otsis läbi Pärnu linnale kuuluva OÜ Paikre kontori, omastamises esitati kahtlustus ettevõtte juhatajale, arendusjuhile ning jäätmete vahendamisega tegelevale OÜ-le Koguja ja selle juhile.

OÜ Paikre juhatuse liige Kristo Rossman.  Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees/Scanpix

Viimased viis aastat on Paikret juhtinud Kristo Rossman, keda nüüd koos ettevõtte arendusjuhi Ott Suti ning OÜ Koguja juhi Rauno Mesipuuga kahtlustatakse Paikre vara omastamises grupiviisiliselt. Omastamises kahtlustatakse ka OÜ-d Koguja.

Paikre arendusjuht Sutt sai lisaks kahtlustuse altkäemaksu võtmises.

Kriminaalasja raames otsis keskkriminaalpolitsei läbi nii Paikre kui ka Koguja kontoriruumid. „Läbiotsimiste käigus otsitakse tõendeid, mis võimaldaksid kinnitada või ümber lükata kahtlust, et Paikre juhataja ja arendusjuht ning osaühingu Koguja juhataja on omastanud suures koguses linnale kuuluva prügiettevõtte varasid,“ selgitas prokurör Küllike Kask. Rohkem prokurör kahtlustuste sisu ei avanud.

Suures koguses omastamine algab 40 000 eurost.

Kriminaalasja eeluurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib lääne ringkonnaprokuratuur.

Äripäeva andmetel on keskkriminaalpolitsei võtnud luubi alla ka teised Paikre lepingupartnerid ning ei saa välistada, et kahtlustatavate ring võib edaspidi laieneda.

Väga suur üllatus

Septembri lõpul Paikre nõukogu esimehe ametist lahkunud Rein Leipalule tuli uudis läbiotsimisest ning kahtlustuste esitamisest täieliku üllatusena. Talle oli võõras ka OÜ Koguja nimi.

„Mina olin Rossmani tööga rahul, ta oli hästi aktiivne. Suure üllatusena tuleb, et selline kahtlustus on talle esitatud,“ imestas Leipalu.

Rein Leipalu, Paikre OÜ endine nõukogu esimees

"Mina olin Rossmani tööga rahul, ta oli hästi aktiivne. Suure üllatusena tuleb, et selline kahtlustus on talle esitatud."

Leipalu ütles, et eks paratamatult heidab selline asi varju ka ettevõtte nõukogule. „Mina tunnen küll vastutust ja mõtlen, mida oleks saanud sellise asja ärahoidmiseks teha. Arvasin, et ettevõttes oli süsteem paigas, mis selliseid asju läbi ei lase. Ettevõttel oli korralik audiitor. Aga ega nõukogu liikmed ei tea igast tehingust ka ja selles mõttes ikka ju usaldad juhatust,“ sõnas Leipalu.

Samas ei saa Leipalu arvates kellegi peale enne näpuga näidata, kuni on selge, mis seal juhtus või kas üldse midagi juhtus.

Kahtlustuse saanud Pärnu ettevõte OÜ Koguja eelmise aasta majandusaruannet esitanud ei ole. 2017. aasta aruandes märgitakse, et ettevõtte peamiseks tegevusalaks on jäätmete vahendamine ning lisateenusena pakutakse ka jäätmete transporditeenust. Samal aastal oli ettevõtte müügitulu 283 000 eurot ning kasumit teenis 128 000 eurot.

Saastetasude maksmine luubi all

Hiljuti kirjutas Äripäev, et Paikre kohale on kerkinud kahtlused saastetasude maksmisest möödahiilimisest, mis omakorda annab ettevõttele jäätmeturul konkurentsieelise.

Nii märkisid Pärnu linnale kuuluva ettevõtte OÜ Paikre prügilat kontrollinud keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaameti ametnikud, kuidas ettevõttele on juba varasematel aastatel selgitatud, et ladestusala vahekihtide rajamiseks kasutatud jäätmed tuleb deklareerida ladestamisena ning nende pealt tuleb maksta saastetasu.

Viimased neli aastat on keskkonnaministeeriumi seisukoht, et vahekihtide rajamine ei ole vältimatu vajadus ning kui seal on kasutatud jäätmeid, loetakse see jäätmete ladestamiseks.

Milles on siis trikk? Paikre deklareeris vahekihtide rajamisel kasutatud jäätmeid taaskasutamisena ning see on kohalikule omavalitsusele kuuluval ettevõttel aidanud igal aastal säästa sadu tuhandeid eurosid.

Saastetasu on praegu ligi 30 eurot tonni pealt ning näiteks 15 000 tonni kohta oleks vastavalt siis kas kulu ettevõttele või hoopis maksutulu riigile 450 000 eurot.

Eelmisel aastal teenis Paikre 130 000 eurot puhaskasumit ehk vahekihtide eest saastetasude maksmine muudaks ettevõtte majanduslikku hakkama saamist kardinaalselt.

Keskkonnaamet muutis selle aasta veebruaris Paikre keskkonnakompleksluba. Varasemas loas oli Paikrel küll lubatud vahekihte rajada, kuid nagu on keskkonnaameti seisukoht, ei kasutanud Paikre vahekihtides projektijärgseid inertseid ehk püsijäätmeid.

Jäätmete taaskasutamise üldise põhimõtte järgi tohib prügila teede, platside, vahekihtide ning kattekihtide ehitamisel kasutada jäätmeid, millega saab asendada looduslikke materjale. Kui jäätmed sisaldavad aga orgaanikat, kilet, plasti jne, siis need jäätmed ei vasta loodusliku materjali asendamiseks ettenähtud omadustele.

Seega võib mitmel aastal toimunud tegevus pöörduda kokkuvõttes väga kopsakaks saastetasu nõudeks Paikre vastu.

Paikre esitas kompleksloa muutmise peale vaide, ning et keskonnaamet jättis selle rahuldamata, pöördus ettevõte kaebusega halduskohtusse. Koos kaebusega esitas Paikre kohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse.

Konkurentsieelis

Paikre viitas õiguskaitse taotluses, et ca 450 000 eurot aastas saastetasu on neile planeerimata lisakulu ning seetõttu võivad nad sattuda majanduslikesse raskustesse. Ettevõte oleks sunnitud sulgema segaolmejäätmete sorteerimisliini ning see tooks kaasa hankelepingute mittetäitmisest tulenevad sanktsioonid ja omavalitsused peaksid leidma jäätmete käitlemiseks uue lahenduse.

Kohus aga ei näinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kahjustaks avalikke huve. Küll oleks kohtu hinnangul avalike huvidega vastuolus jäätmete ladestamine ilma saastetasu maksmata.

Keskkonnaamet viitas kohtule esitatud seisukohas, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel saaks Paikre konkurentsieelise teiste ettevõtjate ees, kes peavad jäätmete ladestamisel saastetasu maksma.

Ringkonnakohtus vastaski Paikre esialgsele õiguskaitse taotlusele eitavalt. Nüüd seisab ees kohtuvaidlus kompleksloa muutmise õiguslikkuse üle. Paikre OÜ juhatuse liikme Kristo Rossmanni sõnul on keskkonnaamet asunud rakendama praktikaid ja tõlgendama õigusaktide tingimusi viisil, mis ei ole Paikre hinnangul kooskõlas õigusakti sisuga.

Hetkel kuum