Minister Kingolt nõuti selgitusi

Riigikogu infotunnis soovis Lauri Läänemets esimese küsimusena saada Kingolt teavet ministri haldusalas toimuva kohta.

Läänemets viitas asjaolule, et järgmise aasta eelarves on vähendatud vahendeid üürielamute meetmele 15 miljoni euro võrra ja kaotatud on toetused väikeelamute rekonstrueerimiseks, lokaalsete taastuvenergia kütteseadmete soetamiseks. Kõik need meetmed on suunatud elamumajanduse olukorra parandamiseks, üürielamute meede maapiirkondades ettevõtlusvõimaluste parandamiseks. Läänemetsa huvitas, mis põhjustel on otsustatud kärpida just neid meetmeid, mis eelkõige maapiirkondade elu nagu aitavad ja toetavad.

Kingo ütles, et need toetused käivad üldjuhul KredExi kaudu. Ta tunnistas, et analüüsides tagantjärele seda perioodi, siis huvi selle meetme vastu oli oodatust oluliselt väiksem. „See tähendab seda, et nüüd on see koht, kus tuleb sisu ümber vaadata ja muuta see selliseks, et ettevõtjatel oleks huvi sellise tegevuse vastu. Aga sellisel kujul oli see huvi liialt tagasihoidlik,“ ütles Kingo.

Urmas Kruuse tõstatas, et viimastel nädalatel on üles kerkinud postiteenuse kättesaadavus maapiirkondades ja selles on sõna võtnud väga paljud ühiskonnagrupid. Ta tõi esile uudise ajalehtedest, mis viitas sellele, et Eesti Post on saanud eelmisel aastal ligi 1,5 miljonit kahjumit lähtuvalt maksikirjade vedamisest. Kruuse soovis teada, kas minister on Eesti Posti ärimudeli üle vaadanud ja mis plaan on Eesti Postiga laiemalt, et kirjad maal koju jõuaksid ja postkontorite arv ei väheneks nullini.

Kingo rõhutas, et viimasel üldkoosolekul sai ka selge sõnum öeldud: „Meie eesmärk on tagada inimestele, et nemad oma tellitud ajakirjanduse saaksid õigel ajal kätte kuuel päeval nädalas ehk täpselt nii paljudel päevadel, kui tihti ajalehti väljastatakse, ja hommikul.“ Kingo viitas asjaolule, et kuigi konkurentsiamet andis soovituse postkontorite arvu vähendamiseks 215-le, siis nemad sellega kaasa hetkel ei lähe, jäädes selle juurde, et säilivad need 267 postkontorit, mis praegu on.

„Meil on tellitud analüüs terve Omniva kontserni kohta, kus meil on plaanis kõikide Omniva kontsernis asuvate ettevõtete põhjalik analüüs iga ettevõtte lõikes – tulud, kulud ja tulem,“ selgitas minister. Ta lisas, et see analüüs peaks valmima kevadel ja selle põhjal saab hakata tegema konkreetsemaid otsuseid, kuidas edasi liikuda. „Kindel on see, et ka postiseadusest tulenevalt on meil kohustus toimetada ajakirjandusväljaanded inimesteni ja see nii ka jääb, see teenus ära ei kao,“ kinnitas Kingo. Tema sõnul ongi selle analüüsi eesmärk leida lahendus, et ideaalis posti kojukandeteenuse miinus saaks kuidagi kasumlikuks tegevuseks või vähemalt siis nulli.

Kingo võttis üles ka teema, mida meediaettevõtted ütlevad seoses ärimudeliga, et posti kojukanne on mahupõhine – mida rohkem arvuliselt lehti tellitakse, seda odavam on kojukanne. „Meie ei suuda tõsta meediaettevõtete müüginumbreid. Meie kohustus on tagada see, et me viime selle tellitud ajalehe inimeseni, aga see, kas neid tellitakse ja kui palju tellitakse, on iga ettevõtte enda müügistrateegia või siis tööstrateegia,“ ütles Kingo.

Kert Kingo pidi vastama veel ka Kaja Kallase ja Jevgeni Ossinovski küsimustele väliskaubanduse kohta, samuti Heljo Pikhofi (haldusalas toimuva kohta), Jürgen Ligi (majanduskasvu potentsiaal), Ivari Padari (ettevõtlusvaldkonna eelarve), Mart Võrklaeva (eelarve), Heiki Kranichi (töökorraldus), Aivar Sõerdi (Tallinna linnahalli renoveerimine), Raimond Kaljulaidi (tehisintellekt), Signe Kivi (valdkonna saavutused), Urmas Kruuse (maaelu võimalikkus) ja Erik-Niiles Krossi (IT-arengu rahvusvahelise koostöö) küsimustele.