• Jaga lugu:

    Minister Kingolt nõuti selgitusi

    Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo.Foto: Liis Treimann

    Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo selgitas täna infotunnis oma tegevust ministrina, seisab pressiteates. Muu hulgas päriti nii kärbete kui ka Eesti Posti kohta.

    Riigikogu infotunnis soovis Lauri Läänemets esimese küsimusena saada Kingolt teavet ministri haldusalas toimuva kohta.
    Läänemets viitas asjaolule, et järgmise aasta eelarves on vähendatud vahendeid üürielamute meetmele 15 miljoni euro võrra ja kaotatud on toetused väikeelamute rekonstrueerimiseks, lokaalsete taastuvenergia kütteseadmete soetamiseks. Kõik need meetmed on suunatud elamumajanduse olukorra parandamiseks, üürielamute meede maapiirkondades ettevõtlusvõimaluste parandamiseks. Läänemetsa huvitas, mis põhjustel on otsustatud kärpida just neid meetmeid, mis eelkõige maapiirkondade elu nagu aitavad ja toetavad.
    Kingo ütles, et need toetused käivad üldjuhul KredExi kaudu. Ta tunnistas, et analüüsides tagantjärele seda perioodi, siis huvi selle meetme vastu oli oodatust oluliselt väiksem. „See tähendab seda, et nüüd on see koht, kus tuleb sisu ümber vaadata ja muuta see selliseks, et ettevõtjatel oleks huvi sellise tegevuse vastu. Aga sellisel kujul oli see huvi liialt tagasihoidlik,“ ütles Kingo.
    Mis saab Eesti Postist?
    Urmas Kruuse tõstatas, et viimastel nädalatel on üles kerkinud postiteenuse kättesaadavus maapiirkondades ja selles on sõna võtnud väga paljud ühiskonnagrupid. Ta tõi esile uudise ajalehtedest, mis viitas sellele, et Eesti Post on saanud eelmisel aastal ligi 1,5 miljonit kahjumit lähtuvalt maksikirjade vedamisest. Kruuse soovis teada, kas minister on Eesti Posti ärimudeli üle vaadanud ja mis plaan on Eesti Postiga laiemalt, et kirjad maal koju jõuaksid ja postkontorite arv ei väheneks nullini.
    Kingo rõhutas, et viimasel üldkoosolekul sai ka selge sõnum öeldud: „Meie eesmärk on tagada inimestele, et nemad oma tellitud ajakirjanduse saaksid õigel ajal kätte kuuel päeval nädalas ehk täpselt nii paljudel päevadel, kui tihti ajalehti väljastatakse, ja hommikul.“ Kingo viitas asjaolule, et kuigi konkurentsiamet andis soovituse postkontorite arvu vähendamiseks 215-le, siis nemad sellega kaasa hetkel ei lähe, jäädes selle juurde, et säilivad need 267 postkontorit, mis praegu on.
    „Meil on tellitud analüüs terve Omniva kontserni kohta, kus meil on plaanis kõikide Omniva kontsernis asuvate ettevõtete põhjalik analüüs iga ettevõtte lõikes – tulud, kulud ja tulem,“ selgitas minister. Ta lisas, et see analüüs peaks valmima kevadel ja selle põhjal saab hakata tegema konkreetsemaid otsuseid, kuidas edasi liikuda. „Kindel on see, et ka postiseadusest tulenevalt on meil kohustus toimetada ajakirjandusväljaanded inimesteni ja see nii ka jääb, see teenus ära ei kao,“ kinnitas Kingo. Tema sõnul ongi selle analüüsi eesmärk leida lahendus, et ideaalis posti kojukandeteenuse miinus saaks kuidagi kasumlikuks tegevuseks või vähemalt siis nulli.
    "Meie ei suuda tõsta meediaettevõtete müüginumbreid"
    Kingo võttis üles ka teema, mida meediaettevõtted ütlevad seoses ärimudeliga, et posti kojukanne on mahupõhine – mida rohkem arvuliselt lehti tellitakse, seda odavam on kojukanne. „Meie ei suuda tõsta meediaettevõtete müüginumbreid. Meie kohustus on tagada see, et me viime selle tellitud ajalehe inimeseni, aga see, kas neid tellitakse ja kui palju tellitakse, on iga ettevõtte enda müügistrateegia või siis tööstrateegia,“ ütles Kingo.
    Kert Kingo pidi vastama veel ka Kaja Kallase ja Jevgeni Ossinovski küsimustele väliskaubanduse kohta, samuti Heljo Pikhofi (haldusalas toimuva kohta), Jürgen Ligi (majanduskasvu potentsiaal), Ivari Padari (ettevõtlusvaldkonna eelarve), Mart Võrklaeva (eelarve), Heiki Kranichi (töökorraldus), Aivar Sõerdi (Tallinna linnahalli renoveerimine), Raimond Kaljulaidi (tehisintellekt), Signe Kivi (valdkonna saavutused), Urmas Kruuse (maaelu võimalikkus) ja Erik-Niiles Krossi (IT-arengu rahvusvahelise koostöö) küsimustele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Naftahiiud vajavad ellujäämiseks rohepööret
Naftafirmad on alustanud võidujooksu selle nimel, kes oma mustal kullal põhineva tegevuse suudab kõige kiiremini roheenergiale üle viia.
Naftafirmad on alustanud võidujooksu selle nimel, kes oma mustal kullal põhineva tegevuse suudab kõige kiiremini roheenergiale üle viia.
Kaitseväe suurõppusele Siil suunduv Neinar Seli: olen püsimatu ja vaheldus on vahva
Täna algab 3. juunini kestev suurõppus Siil, kuhu on kutsutud ligi 15 000 ajateenijat, reservväelast, kaitseliitlast ja liitlasriikide sõdurit kokku 10 riigist.
Täna algab 3. juunini kestev suurõppus Siil, kuhu on kutsutud ligi 15 000 ajateenijat, reservväelast, kaitseliitlast ja liitlasriikide sõdurit kokku 10 riigist.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Valgevene Bela-Cola valmistub Venemaal Coca-Cola riiuleid okupeerima
Minski karastusjookide tehas on alates veebruari lõpust suurendanud kauba vedu Venemaale 50% võrra ja loodab pärast Ameerika Coca-Cola kadumist poeriiulid hõivata. Eksperdid ei välista, et Coca-Cola võib tema tooteid kopeerivad ettevõtted kohtusse kaevata.
Minski karastusjookide tehas on alates veebruari lõpust suurendanud kauba vedu Venemaale 50% võrra ja loodab pärast Ameerika Coca-Cola kadumist poeriiulid hõivata. Eksperdid ei välista, et Coca-Cola võib tema tooteid kopeerivad ettevõtted kohtusse kaevata.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.