Nädala lood: Dividendi TOPi uus rekord ja viimane aeg optimeerida

Esmaspäeval avaldatud Dividendi TOPis selgus, et Eesti äriajaloo dividendirekord kuulub nüüdsest eelmisel aastal Utilitase kontserni Austraalia investeerimisfondile müünud Kristjan Rahule, kes teenis omanikutulu 34,3 miljonit eurot.

Tegemist on Eesti äriajaloo rekordiga, sest kunagi varem pole eraisikule laekunud ühel aastal nii suurt dividendisummat. Varemalt kuulus rekord ravimi- ja meediaärimees Margus Linnamäele, kes 2011. aastal otsustas enda valdusfirmast MM Grupp võtta omanikutulu 20 miljonit eurot. Suurem osa ehk 98% sellest summast laekus Linnamäele. Sel aastal Linnamäed edetabelis ei ole.

Millised ettevõtjad võtsid kõige rohkem omanikutulu, saab uurida põhjalikumalt värskest Dividendi TOPist.

Tulu teenimisest rääkis sel nädalal põhjalikumalt ka finantsvabaduse saavutanud investor Jaak Roosaare, kes avas tagamaid Äripäeva raadio hommikuprogrammis, kuidas ta saavutas sel aastal tootluse rohkem kui 70 protsenti.

Roosaare tegi ülevaate aktsiatest, mis sel aastal on tema portfelli toitnud ning avaldas ka kõige suuremad kukkujad.

Selleks aga, et investorid saaksid hakata ka järgmisel aastal edukalt tegutsema, saab lugeda maksunduse raskekahurväe soovitusi ja nippe, kuidas opitmeerida. Muidu võib juhtuda, et järgmisel aastal tuleb maksuametist ebameeldivaid üllatusi.

Kuidas end uueks aastaks valmis seada, saab lugeda pikemalt artiklist "Optimeeri nüüd või maksa uuel aastal täie rauaga".

Kodumaistele investoritele pakub kindlasti huvi, mis toimub Tallinna börsil. Äripäev võttis ette Merko - selgub, et investorid jooksevad sellele tormi.

Kahe aastaga on siinsetest börsifirmadest kõige rohkem aktsionäre juurde saanud Merko Ehitus. Kui 2018. aastat alustas Merko napilt üle 2000 investoriga, siis nüüdseks on aktsionäride arv pea kahekordistunud.

Sellele muutusele on arvatavasti ühe olulise tegurina kaasa aidanud viimase paari aasta dividenditootlus. Nii 2017. kui ka 2018. aasta eest välja makstud üheeurone dividend tähendas, et investorid teenisid kaks aastat järjest üle 10protsendist dividenditootlust. Merko aktsia on kahe aastaga kallinenud aga 3 protsendi jagu.

Kuidas on teistes Tallinna börsi ettevõtetes investorite hulk muutunud, saab vaadata pikemalt artiklist "Investorid jooksevad Merkole tormi".

Nädala olulisemate sündmuste hulka jõudis ka Äripäeva aasta ettevõtja selgumine. Tiitli pälvinu aga üllatus siiralt ega tahtnud esimese hooga ennast selle vääriliseks pidada.

Äripäev kirjutas reedel, et aasta ettevõtja Väino Kaldoja müüs sel aastal oma elutöö Silberauto, aga tema tulevikuplaanid teevad paljudele ettevõtjatele oma innovatiivsusega silmad ette.

Väino Kaldoja arvates peaks aasta ettevõtja tiitel minema kellelegi teisele. "Teised on uue aja mehed, mina olen vana aja mees," põhjendab ta oma esimest reaktsiooni. Tegelikult ei vasta Kaldoja väide tõele.

Kõik, kellelt Kaldoja kohta midagi küsida, ütlevad kui ühest suust, et tegu on pika visiooniga inimesega, kes vaatab tulevikku. Seda arvavad näiteks Kaldoja endine äripartner Arno Sillat, endine peaminister Taavi Rõivas, Kaldojaga Iseauto projekti vedanud Taltechi tootearenduse ja robootika programmijuht Raivo Sell ja Eesti Energia juht Hando Sutter.

Tuttavate-sõprade tunnustusest kuuldes ütleb Kaldoja lõpuks tagasihoidlikult, et ta on tõesti olnud ühe jalaga minevikus ja teisega tulevikus. "Ainult et ma ei lasknud seda kellelgi eriti märgata," ütleb ta.

Lugejateni jõudis veel ülevaade teisipäevaselt pangajuhtide kohtumiselt, kus räägiti pangalaenudest.

Kuigi mujal Euroopas on kodulaenuintressid märgatavalt, kohati isegi kordades väiksemad kui Eestis ja Baltikumis, ei näe pangajuhid märkimisväärseks intresside langetamiseks siin põhjust ja võimalust.

Ainsana ujus pangaliidu ümarlaual toimunud arutelul pisut vastuvoolu Bigbanki juht Martin Länts, kes tõi välja, et laenuintresse hoiab üleval vähene konkurents siinsel pangandusturul. Läntsi sõnul oli näiteks septembris välja antud kodulaenude intress Eestis 2,61, euroalal keskmiselt 1,47 ja Soomes koguni vaid 0,75 protsenti.

Kõiki kliente kutsus Länts üles küsima pankadest võrdlevaid laenupakkumisi ja mitte leppima esimese pakkumisega.

Luminor Grupi juhi Erkki Raasukese sõnul on aga praegusega sarnasel heal ajal tehtud ajalooliselt kõige suuremaid rumalusi laenusid andes ja võttes, mistõttu võib tema sõnul pidada pigem õnnistuseks, et Eestis on Euroopa keskmisest kõrgemad laenuintressid. "Parem olla rikas ja terve kui vaene ja haige," tsiteeris ta Gruusia vanasõna.

Samuti rääkis Raasuke kohtumisel, et klientidel pole tegelikult aimugi, kui sügavalt nende tehinguid vaadatakse.

Raasukese sõnul on meil ühiskonnas debateerimata, kuidas kunagi püha olnud pangasaladuse asemele on tulnud klientide tehingute üksipulgi läbikammimine.

Kõigest kümme aastat tagasi vallandati inimesi selle eest, kui nad vaatasid loata kliendi kontol toimuvat, aga täna on kuritegu, kui kliendi kontot igapidi läbi ei kammi, rääkis Raasuke pangaliidu ümarlaual. Ta lisas, et ei heida sellist muutust ette, küll aga on klient jäänud muutustest korralikult informeerimata ja pole toimunud ühiskondlikku debatti.

Raasukese sõnul on päris suurel osal klientidest seni võib-olla õigustatultki arvamus, et nende raha on nende asi ja keegi teine ei peaks oma nina sinna torkama. "Neil pole aimugi, kui sügavalt nende tehinguid vaadatakse," sõnas ta.

Pangalaenudest ja klientide tehingute läbikammimisest saab lugeda pikemalt artiklitest "Kodulaenud on Eestis kallid, kuid pangajuhid intresside langust ei näe" ja "Raasuke: klientidel pole aimugi, kui sügavalt nende tehinguid vaadatakse".

Kui seni on olnud oht, et kauaoodatud apteegireform võib lõpuks ikkagi ära jääda erinevalt algselt seatud eesmärgist, siis kolmapäeval sai teema uue hoo, kui neli apteegiketti sulgesid paljudele ootamatud uksed.

Apteegireformist rääkides on mindud Margus Linnamäe kritiseerimise teed, hoolimata sellest, et samas sektoris tegutsevad ka teised ettevõtjad, kellest saab lihtsalt kahuriliha, ütles Benu apteeke omava Tamro Balticsi juht Leon Jankelevitsh.

"Ma ei leia, et Eestis peaks selles võitluses tooma tänase apteegiteenuse, patsiendid ja Linnamäega samas sektoris tegutsevad ettevõtjad kahurilihaks," ütles Jankelevitsh.

Jankelevitsh ütles, et apteegireform on rajatud valedele alustele ja Tamro on selle kohta sõna võtnud neli aastat. "Kannatlikult, järjepidevalt. Tuletan meelde, täna (kolmapäeval – toim) ajutiselt suletud ettevõtted on tööandjaks 1500 inimesele, meil on sadu tuhandeid kliente," rääkis ta. Jankelevitsh heitis ette, et see kõik ei ole nelja aasta jooksul väärinud poliitikute tähelepanu. "Küll on probleem, et Euroopa Liidu eesistumine hakkab tulema, siis on see eesistumine ise ees, siis on jälle valitsust vaja vahetada. Ma arvan, et see on protsess, millele on vaja hinnang anda," ütles ta.

Sotsiaalminister Tanel Kiik taunis apteegikettide sellist aktsiooni.

Ketiapteekide sulgemise kohta saab lugeda pikemalt artiklist "Tamro juht: meist saab koos Linnamäega kahuriliha".