Eliisa Matsalu • 20. detsember 2019 kell 4:00

Aasta ettevõtja: "Mina? Miks?"

Äripäeva aasta ettevõtja Väino Kaldoja müüs sel aastal oma elutöö Silberauto, aga tema tulevikuplaanid teevad paljudele ettevõtjatele oma innovatiivsusega silmad ette.

"Miks ma ei peaks tagasihoidlik olema?" küsib aasta ettevõtjaks tituleeritud Väino Kaldoja. Tema arvates oleks pidanud selle auhinna saama keegi teine.  Foto: Liis Treimann

Väino Kaldoja arvates peaks aasta ettevõtja tiitel minema kellelegi teisele. „Teised on uue aja mehed, mina olen vana aja mees,“ põhjendab ta oma esimest reaktsiooni. Tegelikult ei vasta Kaldoja väide tõele.

Kõik, kellelt Kaldoja kohta midagi küsida, ütlevad kui ühest suust, et tegu on pika visiooniga inimesega, kes vaatab tulevikku. Seda arvavad näiteks Kaldoja endine äripartner Arno Sillat, endine peaminister Taavi Rõivas, Kaldojaga Iseauto projekti vedanud Taltechi tootearenduse ja robootika programmijuht Raivo Sell ja Eesti Energia juht Hando Sutter.

Tuttavate-sõprade tunnustusest kuuldes ütleb Kaldoja lõpuks tagasihoidlikult, et ta on tõesti olnud ühe jalaga minevikus ja teisega tulevikus. „Ainult et ma ei lasknud seda kellelgi eriti märgata,“ ütleb ta. „Silberauto – see, mida teie nimetate minu elutööks –, see on mulle lihtsalt andnud võimaluse tegeleda nende asjadega, millega mul insenerina tegeleda meeldiks,“ lisab ta.

Näiteks on varsti valmimas Skeletoni kondensaatoritel töötav isesõitev auto ning koostöös Tartu Ülikooliga hakkab Kaldoja välja töötama madalatemperatuurilist vesinikelementi, et tulevikus valmistada vesinikul töötav auto.

Kaldoja senine elutöö, Mercedez-Benzi esindav Silberauto, on nüüd müüdud Soome ettevõttele Veho. Kaldoja sõnul on see nüüd minevik. „No ei ole kahju,“ ütleb ta. „Mul on kahju nendest inimestest, kellega ma koos töötanud olen ja et me ei saa kõikidega koos asju edasi teha. See ei olnud lihtsalt meeskond, see oli midagi rohkemat,“ räägib ta.

Kuid elus peab valikuid tegema ja Kaldoja sõnul tal palju variante laual ei olnud. Ta on korduvalt öelnud, et ta isikukood ei anna talle enam eriti võimalusi. „Ma ei saa oodata elus, millal midagi muutuma hakkab. Ma pean neid otsuseid päris kiiresti tegema,“ ütleb Kaldoja. Ta lisab, et mingil hetkel ei ole teistega kaasajooksmine enam eriti mõistlik.

Veho, ammune kosilane

"Mõned mõtlevad, et nüüd on katastroof, müüsin elutöö maha ja justkui peaksin kuskil nurgas nutma. Ei ole nii,“ jätkab Kaldoja. Tema sõnul on hoopis vastupidi – tal on hea meel, kui keegi suudab Silberautole uut hoogu anda. „On ju päevselge, et väiksemad firmad väikestel turgudel ei ole enam võimalus. Lihtsalt ei ole võimalust elamiseks,“ räägib ta.

Kas see tähendab, et vastavad tõele jutud, justkui survestas Mercedese tehas Silberautot Vehole müüma?

„No ütleme nii, et meie mõtted läksid kokku,“ vastab Kaldoja. „Mina hakkasin küsima, et mis edasi saab. Ja siis viidi meid vaikselt Vehoga kokku. Niimoodi, et kumbki ei pidanud eriti aru saama, et midagi toimub,“ selgitab Kaldoja muiates. „Nagu see ikka maailmas käib. Ei, kõik oli okei ja see oli mu isiklik soov ettevõte maha müüa,“ ütleb ta.

Väino Kaldoja

Ma ei saa oodata elus, millal midagi muutuma hakkab. Ma pean neid otsuseid päris kiiresti tegema.

Kusjuures see ei olnud sugugi esimene kord, kui Veho Silberautot noolis. 1991. aastal paluti Kaldojal allkirjastada leping, millega oleks Silberauto läinud soomlaste alla.

AMTELi juht Arno Sillat, kes vedas tollal koos Kaldojaga Silberautot, meenutab, et neil oli Mercedese tehasega kõige madalama taseme leping ning Veho tahtis tulla kõrgema taseme lepinguga tehase ja Silberauto vahele. Käis kibe võitlus, et nii ei läheks.

"Vehost lahtisaamine võttis aega aastaid. Lõpuks kirjutasime alla kõige kõrgema tasemega lepingule ja enam ei saanud keegi meie ja tehase vahele tulla," selgitab Sillat.

Aastatetagust juhtumit meenutades tõdeb Kaldoja, et tegelikult ta murdus tollal Vehoga sõdides. "Andsin alla. Ütlesin, et mu isiklik eneseväärikus on tähtsam kui kogu see jama ja ma loobun," tunnistab Kaldoja. Siis aga olukord ootamatult muutus ja leping Mercedesega jäi Silberautole. "Mingi käsi tõmbas meid tagasi tee peale ja me tulime olukorrast võiduga välja," ütleb ta.

Tema sõnul on oluline, et oleks visioon. "Kui sul on ikka kohutavalt suur nägemus millestki ja sa tahad seda saavutada, siis nii ka läheb," usub ta.

Sillat teab rääkida, et kui Silberauto avas 1997. aastal Järvel oma keskuse, kutsuti avamisele ka Veho tollane juht. „Ta tõi kaasa abstraktse maali, mille nimi oli „Voittaja“ ehk „Võitja“. See oli väga sümboolne kink. Seega hindan kõrgelt, et Veho tuli nüüd uuesti ja pakkus Silberautole raha, mitte ei püüdnud kuhugi vahele trügida,“ lausub Sillat.

Väino Kaldoja ja Iseauto. "Iseauto on minu laps ju!" ütleb ta iseenesestmõistetavalt.  Foto: Liis Treimann

Tulevik paneb silmad särama

Silberautost võib rääkida kui Kaldoja elutööst, aga tegelikult on Kaldoja tulevikuplaanid juba pikemat aega seotud isesõitvate autode arendamisega. 2017. aastal läks Kaldoja Taltechi ja ütles, et võiks teha ülikooli 100. juubeliks isesõitva auto prototüübi. Ülikoolis teati, et isesõitva auto ehitamisest on unistanud ka Taltechi tootearenduse ja robootika programmijuht Raivo Sell ning nad viidi kokku.

„Iseauto on minu laps ju!“ ütleb Kaldoja. Toon, millega ta seda ütleb, annab mõista, et see on täiesti iseenesestmõistetav fakt. Tema sõnul ei uskunud alguses paljud, et isesõitva auto prototüübiga vähem kui aastaga valmis saadakse. Tõestati vastupidist.

Selli sõnul sai Iseauto esimene projekt isesõitva auto prototüübi valmimise järel läbi, aga selle aasta detsembri keskpaiku kohtusid Sell ja Kaldoja, et arutada, kuidas minna edasi. Kui alguses oli Taltechil leping Silberautoga, siis nüüd tehakse koostööd Silberauto järeltulija AuVe Techiga, kuhu läks üle ka osa Silberauto meeskonnast.

Plaanid on suured. Selli sõnul tahab Kaldoja hakata Iseautoga äri tegema. "Ülikoolile on väga oluline, et meie prototüübist ka kasu on," ütleb Sell.

Kaldoja ise jääb endale iseloomulikult tagasihoidlikuks. „No kui noored tahavad Iseautoga edasi minna, siis miks ka mitte,“ ütleb ta ja kinnitab, et tegeleb Iseautoga nii kaua, kuni noorte silmades veel sära on.

Kaldoja sõnul annab isesõitva auto arendamine ka Eesti mainele palju juurde. „Tahan sisendada noortesse kindlust, et suurte asjade tegemiseks ei pea minema näiteks Londonisse, Pariisi või Berliini, vaid neid asju saab teha ka Eestis,“ ütleb ta. Tema sõnul ongi Iseauto juba sellist mõju avaldanud. „Rohkem noori on tulnud tehnikaülikooli õppima,“ sõnab ta.

Soovitus noortele ja alustavatele ettevõtjatele

Väino Kaldoja sõnul on eduka ettevõtte rajamiseks vaja visiooni. „Ja loomulikult ka õnne. Kuid peaasi, et visioon ja tahe on olemas,“ ütleb ta.

Kaldoja sõnul on eestlased väga väike rahvas, mistõttu peame kasutama kõiki võimalusi, mis meil üldse olemas on. „Kui keegi ütleb, et Eesti saab kunagi metallitöötlemise maailmameistriks, siis ma ei usu seda. Meie üks ja ainuke potentsiaal, mis ei sõltu ei transporditeedest ega ilmastikust, on meie ajud,“ räägib ta. Kui ajude juurde liita eestlastlik töökus, on Kaldoja sõnul kõik hästi.

Küll aga on Kaldoja sõnul eestlastel suur probleem meeskonnatööga. „Eestlane on millegipärast üksik tegija, kuid tegelikult on koostöös suur potentsiaal,“ ütleb ta.

Kaldoja ise sõidab vahel näiteks elektriauto Mercedes Benz EQCga. Tal oli valida paljude sõidukite seast, juba ainuüksi elektriautode valik on muljetavaldav. "Tahame firmas teada, mis asi üks elektriauto on ja mida tulevik toob,“ selgitab Kaldoja. „Tulevikumaailm peab olema käe-jala juures. Sellepärast on meil erinevad Mercedese, Tesla, Mitshubishi elektriautod. Ka Smart on olemas,“ loetleb ta.

Teinekord aga sõidab Kaldoja hoopis rongiga. Rongi peab ta mugavaks siis, kui on kuhugi meeskonnaga minek. Siis saab tema sõnul sihtkohta sõites meeskonnaga end rongis kõigepealt arutades käima tõmmata ja hiljem üheskoos kokkuvõtteid teha. "Nii kaua, kuni Tallinna ja Tartu vahel ei ole 2+2 sõidurida, on seda maad tüütu autoga sõita. Ma ei ole enam selles eas, et peaksin unistama Mercedes-Benzi G63 AMGga Tartusse põrutamisest, kuigi see võimalus on olemas,“ ütleb ta.

Teised Kaldojast: haridust ja teadust toetav tulevikumees

Väino Kaldoja on viimased üheksa aastat andnud aasta parimale noorteadlasele 5000 eurot ning annetab oma Eesti Energia nõukogu esimehe palga Taltechile stipendiumiteks. Ülikoolide ja teadlastega teeb ta koostööd omajagu.

Väino Kaldoja ja endine peaminister Taavi Rõivas mõne aasta tagusel kaubanduskoja liikmete üldkoosolekul, kus kinnitati uus juhatus ja valiti koja juhiks tagasi Toomas Luman. Kaldojat on peetud Taavi Rõivase lähedaseks nõuandjaks.  Foto: Raul Mee

Eesti Energia juht Hando Sutteri sõnul on Väino Kaldoja üks vähestest Eesti sõltumatutest liidritest. „Mida ma selle all mõtlen – tema tegevus on ajendatud Eesti parema tuleviku kindlustamisest. Ilmselt on ka peale Väino meil juba tänaseks palju selliseid inimesi, kes oma majandusliku toimetuleku pärast ei pea muretsema. Samas ei ole liiga palju neid, kes oma isiklikest huvidest enam Eesti parema tuleviku nimel pingutaksid. Väino on selles heaks eeskujuks,“ selgitab Sutter.

Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu (AMTEL) juhi, endise Silberauto tegevjuhi Arno Sillati sõnul on Väino Kaldoja väga pika visiooniga mees. Silberauto ärile hakkas Kaldoja Sillati sõnul alust panema 1988. aastal, nähes ette maailmas toimuvaid muutusi. „Ta nägi ette, et Eesti liigub lääne autode poole. Ta mõtles, et toob siis ühe suure tärni koju ära ja oligi Eestis esimene, kes sai Mercedese tehasega 1990. aastal otselepingu. Ta mõtles suurelt,“ räägib Sillat.

Tema sõnul oskas Kaldoja enda ümber luua väga tugeva meeskonna. „Kui vaatan praegu Eesti autoturul ringi, siis näen palju selliseid, kes kunagi alustasid näiteks Silberautos lukkseppadena, kuid nüüd on tõusnud meistriteks ja ettevõtete juhtideks. Nad kõik saavad väga hästi hakkama ja meenutavad hea meelega, kuidas nad kunagi alustasid,“ ütleb Sillat.

Hando Sutter, Eesti Energia juht

Ei ole liiga palju neid, kes oma isiklikest huvidest Eesti parema tuleviku nimel pingutaksid. Väino on selles heaks eeskujuks.

Sillati ja Kaldoja teed läksid 1999. aastal lahku. Sillati sõnul läksid nende nägemused ühel hetkel erinevateks ja nad kasvasid lahku. Töösuhte lõpetamise taga Sillati sõnul tüli ei olnud. „Kuna tema oli Silberauto asutaja ja mina olin tema juurde tulnud, oli loogiline, et mina olin see, kes läks ära ja hakkas oma asja tegema. Niimoodi tulebki asju lõpetada. Abielu tuleb ka niimoodi lõpetada. Ei pea alati pahandusega laiali minema,“ ütleb ta.

Reformierakonna liikmest endise peaministri Taavi Rõivase sõnul on Kaldoja üks kõige tugevama sotsiaalse närviga ettevõtja, keda ta tunneb. „Kaldojal on väga kindel tulevikuvisioon ning usk, et väike Eesti suudab maailma muuta. Täpselt sellistel inimestel maailma muutmine õnnestubki,“ ütleb ta. Rõivase sõnul panustab Kaldoja Eesti arengusse oluliselt rohkem kui ta avalikult välja näitab.

Kaubandus- tööstuskoja peadirektor Mait Palts kirjeldab Väino Kaldojat kui põhimõttekindlat inimest, kes püüab alati näha ka laiemat pilti. „Riigimees, kes saab aru, mis on ettevõtlus, mis on üldised riigi huvid ja mis on oluline ja mis vähetähtis. Alati rõhutab tulevikule ja järelkasvule panustamist,“ märgib Palts. „Inimesed on tema jaoks kahtlemata väga tähtsad,“ lisab ta.

Kaldoja on saanud kaks korda presidendilt teenetemärgi. 2004. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi ettevõtluse edendamise eest ja 2013. aastal nii ettevõtluse edendamise kui ka noorteadlaste ja kutseõppe toetamise eest.

Väino Kaldoja etteõtted

Silberauto AS. Baltimaade suurim ja vanim uute ja kasutatud autode müügi, hoolduse, remondi ning ümberehitusega tegelev kontsern. Eelmise aasta käive 386,7 mln eurot, kasvades aastaga pea 13%. Eelmise aasta kasum oli 6,2 miljonit eurot, mis on 15% vähem kui üle-eelmisel aastal. Sel aastal müüs Kaldoja Silberauto Veho kontsernile.

Merbu OÜ. Omanikud Väino ja Reet Kaldoja. Ettevõtte varasem nimi oli Veerenni Autokeskus OÜ, mis loodi 1998. aastal valdusfirmana, teistes firmades osaluse omandamiseks ja haldamiseks. 2018 aastal äritegevust ei toimunud, kogu tulu saadi investeeringust. Kasum oli mullu 1,68 miljonit eurot, aasta varem 1,88 mln eurot.

AuVe Tech OÜ. Sel aastal loodud ettevõte, mis tegeleb teadus- ja arendustegevuse vallas. Tuntuim projekt seni Taltechiga tehtud isesõitev auto Iseauto.

Allikas: Äripäeva Infopank

Äripäev hindas Kaldoja aktiivsust

Äripäeva toimetus valis aasta ettevõtjaks Väino Kaldoja, sest Äripäeva hinnangul ehitas ta aastate jooksul üles väga suure ja uhke ettevõtte Silberauto, mille oskas ka hiljem rahaks teha.

Kuigi elutöö sai müüdud, ei jää Kaldoja passima, vaid tegutseb aktiivselt edasi, panustades väga palju edasi ka Eesti teaduse ja hariduse arenemisele. See hindas toimetus väga kõrgelt.

Äripäev on alates 1993. aastast andnud aasta lõpus tunnustuse kõige silmapaistvamale ettevõtjale. Nominendid valivad toimetuse ajakirjanikud ja toimetajad.

Selle aasta nominendid:

Cleveroni üks omanik Arno Kütt, kes pälvis Äripäeva tunnustuse ka ülemöödunud aastal ning ta on jätkanud heas hoos.

Suurettevõtja Margus Linnamäe, kes on sel aastal olnud hoogsal ostulainel.

Inbanki taga seisvad Priit Põldoja ja Jan Andresoo, kes on vaikselt oma asja ajanud ja jõudnud kaugele.

Bolti üks asutajatest Markus Villig. Sõidujagamisteenusega alustanud Bolt tõmbas tänavu äri palju laiemaks.

Aleksandr Maljugin, kes on viinud enda laevaehitus- ja remondifirma Eesti edukate ettevõtete TOP 100 esimeseks ning on tänavu palganud sadu töötajaid.

Eelmiste aastate võitjad:

1993 – Andres Sarri

1994 – Hannes Tamjärv

1995 – Rein Kilk

1996 – Olari Taal

1997 – Ain Hanschmidt

1998 – Aadu Luukas

1999 – Ernesto Preatoni

2000 – Tarmo Noop

2001 – Guido Sammelselg ja Jüri Käo

2002 – Oliver Kruuda

2003 – Fjodor Berman

2004 – Enn Pant

2005 – Meelis Milder

2006 – Armin Karu

2007 – Indrek Rahumaa

2008 – Väino Villers

2009 – Jüri Käo

2010 – Hillar Teder

2011 – Rain Lõhmus

2012 – Oleg Ossinovski

2013 – Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann

2014 – Hardi Meybaum

2015 – Raul Kirjanen

2016 – Rain Lõhmus

2017 – Arno Kütt ja Peep Kuld

2018 – Kristjan Rahu

Hetkel kuum