Lunavararünnakute taktika on muutunud järjest jõhkramaks, sest lisaks andmete krüpteerimisele need ka varastatakse ja ähvardatakse avalikustada, selgub riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberruumi teise kvartali ülevaatest.
Varastatud andmeid ähvardatakse nüüd sageli avalikustada.
Foto: Andres Haabu
RIA analüüsi- ja ennetusosakonna juhataja Märt Hiietamme sõnul peaksid kõik asutused aduma, et lunavararünnaku korral nende seadmetes olnud andmeid mitte ainult ei krüpteerita, vaid tihti ka varastatakse ja avalikustatakse. Seetõttu ei piisa lunavararünnakute vastu võitlemisel andmete varundamisest.
Küberkuritegevuse põhjustatud kahju maailmas tõuseb maailmas 2021. aastal hinnanguliselt umbes 6 triljoni USA dollarini, mis tähendab, et ettevõtted on küberrünnete ja kliendiandmete lekkimise suhtes haavatavamad kui kunagi varem. Ja paraku toob õnnestunud küberrünnak lisaks rahalisele kahjule kaasa ka mainekahju, kirjutab Grant Thornton Balticu IT-juht Arko Kurg.
Nädalavahetusel toimunud enneolematu ulatusega küberrünnak, milles kurjategijad ründasid lunavaraga WannaCry 150 riigi arvuteid, jäi tagajärjed jäid kardetust kergemaks. Ka Eesti ei jäänud küberrünnakust puutumata, vahendas „Aktuaalne kaamera“.
Küberturvalisuse valdkonnas ei ole tavalise keskmise ettevõtte jaoks enam ammu küsimus selles, kas neid rünnatakse, vaid millal neid rünnatakse, kirjutab Datafoxi infoturbe juht Janar Randväli.
Internetiühenduse olulisust on raske üle hinnata – see on nüüdseks nagu enamiku ettevõtete selgroog. Ühenduse tõrkumine võib töö täiesti seisata ning tuua kaasa tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid kahju. See mõjutab tööviljakust, küberturvalisust, kliendikogemust, töötajate rahulolu – ning võib hakata pärssima isegi ettevõtte arengut.