• OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
  • OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestimaalaste pangakaartide kasutus suurenes kriisiga veelgi

Eesti elanikud eelistavad teadupärast maksta poes kaardiga ning aasta võrdluses on kaarditehingute maht kasvanud sularahatehingutega võrreldes pea 5 protsenti. Täna eelistatakse maksmisel kasutada kaugelt enam pangakaarti, seda 68 protsendil juhtudest. Sularaha väljavõtmine on vähenenud seejuures kõigis vanusegruppides.
Pangakaart
  • Pangakaart
  • Foto: Andras Kralla
„Toidupoodides tehtud kaardimaksete maht on aastaga jäänud muutumatuks – olulist kukkumist polnud ka kriisi ajal. Tänaseks on ka näiteks rõivapoodides tehtud kaarditehingud võrreldes eriolukorra eelse ajaga taastunud pea täielikult. Kuid, kaardimakseid ja sularaha kasutamist liites, tuleb siiski tõdeda, et SEB andmetel on aasta võrdluses tarbimine vähenenud 4 protsenti, “ kommenteeris kaardimaksete statistikat SEB Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele