Eesti elanikud eelistavad teadupärast maksta poes kaardiga ning aasta võrdluses on kaarditehingute maht kasvanud sularahatehingutega võrreldes pea 5 protsenti. Täna eelistatakse maksmisel kasutada kaugelt enam pangakaarti, seda 68 protsendil juhtudest. Sularaha väljavõtmine on vähenenud seejuures kõigis vanusegruppides.

- Pangakaart
- Foto: Andras Kralla
„Toidupoodides tehtud kaardimaksete maht on aastaga jäänud muutumatuks – olulist kukkumist polnud ka kriisi ajal. Tänaseks on ka näiteks rõivapoodides tehtud kaarditehingud võrreldes eriolukorra eelse ajaga taastunud pea täielikult. Kuid, kaardimakseid ja sularaha kasutamist liites, tuleb siiski tõdeda, et SEB andmetel on aasta võrdluses tarbimine vähenenud 4 protsenti, “ kommenteeris kaardimaksete statistikat SEB Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?