Tööandjad: riigieelarves domineerivad lühinägelikud valikud

Valitsus andis eile riigikogule üle järgmise aasta defitsiidis riigieelarve. Kas laenuraha kasutamine majanduse turgutamiseks on õigustatud?

Valitsus andis riigikogule üle järgmise aasta eelarve, mis on suures defitsiidis, kuid suurendab mitmes valdkonnas laenuraha toel kulutusi.

Tänane menüü: valitsus küpsetas valmis suures defitsiidis eelarve, Nordica ootab endiselt riigi abiraha, maaelu edendamise SA jagas raha riigikogule vilistades.

Valitsuskoalitsioon jõudis teisipäeva pärastlõunaks kokkuleppele järgmise aasta riigieelarves, mille peamiseks rolliks saab majanduse toetamine koroonapandeemiast põhjustatud majanduskriisist väljatulemisel.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.