Sel nädalal tundsid Äripäeva lugejad kõige rohkem huvi matuste kohta. Äripäev käis külas üle Eesti erinevatel matusebüroodel ja leinatalitajatel ning uuris, kuidas see äri käib.
Iga matus on kui teatrietendus ovatsioonideta, kirjeldab Võru Matusetalituse juhatuse liige Andrus Rattasepp. Pingutad iga matuse nimel, sest matusebüroo turundus on (eriti väikeses kohas) halastamatu: reeglina suusõnaliselt leviv soovitus.
„Ma ütlen neile, et hingake rahulikult sisse ja välja. Teist korda inimene ära ei sure ja hullemaks minna ei saa.“ – matusebüroo Memoris asutaja Tarko Tuisk.
Maksumaksja rahakotist soodustingimustel suure laenu andnud KredEx ja korruptsiooni keskmesse kistud Porto Franco varjasid ebaseaduslikult suurt osa omavahelisest laenulepingust.
Kui aastate eest sai Reformierakonna tipp-poliitikutega seonduvalt suurt avalikku tähelepanu Autorollo juhtum, siis üsna sarnase sahker-mahkeriga läks manalateed teine transpordiettevõte Avateks Auto, mille omaniku vastu algatatud kriminaalasjad on aastaid osaliste närve söönud ja nüüd eikuskile sumbunud.
Eestisse restorani tööle tulnud naisterahvas rabab ühes kuus pea 400 tundi tööd teha. Ta hakib, peseb, keedab, küürib, praeb päevast päeva, 19 tundi järjest püstijalu. Lahkuda ta ei saa, sest tööandja seisab ukse ette ega lase naisel köögist väljuda.
Ajal, mil globaalne tehisintellekti areng keskendub peamiselt suurtele keeltele, tegutseb Baltikumis ettevõte, kelle fookus on vastupidine – tagada, et ka väikese kõnelejaskonnaga keeled oleksid digiajastul nähtavad, kvaliteetselt kasutatavad ning konkurentsivõimelised.