Ülisalajase lepingu järgmine vaatus: riik salastas Porto Franco lepingust liiga palju

Tallinna tuiksoonel, Porto Franco kinnisvaraarendusest vaid mõnesaja meetri kaugusel asuva KredExi kontori koosolekuruumist kõlab äge vaidlus, kui avarasse liugustega naaberruumi sisse astume. Pika laua peale potsatab punaste kaustikute vahel just aastapäeva tähistanud Porto Franco ja KredExi vaheline salajane laenuleping.

Rauno Tederi Porto Franco sõjakassa pole tühjaks saanud, ettevõtte sõlmis just 7,7miljonise lepingu Tallinna Admiraliteedi basseini ääres seisva kolmanda hoone karbi lõpuleviimiseks.

Korruptsiooniskandaali keskmesse sattunud uhke kinnisvaraarenduse Porto Franco laenukoormus tõusis eelmisel aastal märkimisväärselt.

Eelmise valitsuse pea aasta tagasi moodustatud Porto Franco laenu andmise tagamaid uurinud komisjon sai lõpuks valmis raporti, millel polnud võimalustki midagi uut päevavalgele tuua.

Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?