Materjalide hinnatõus hoiab ehitushinnaindeksit jätkuvalt tõusutrendis

Eestis on pooleli sadade miljonitega eelmisest ELi eelarvest toetatud ehitusprojekte, mida ähvardab nii ehitushinna tõus kui tähtaegadega võidujooks, sest aega hoonete lõpetamiseks napib.

Viimaste kuude jooksul on ehitusettevõtte Merko aktsiad maha müünud suurinvestor Stefan Andersson, kes on õigupoolest järgemööda vabanenud kõigist oma Tallinna börsil olnud positsioonidest.

Ehituse kallinemise tõttu peavad mitmed omavalitsused leidma miljoneid eurosid lisaraha, et koolimajad valmis saaksid. Mõni neist loodab riigi toele, kuid võetakse ka laenu, müüakse vara või jäetakse tänavavalgustus uuendamata. Lisaks eelarvele on lõhki ka ehituste tähtajad.

Ehitajate hinnangul kallinevad riigi ehitustööd tänavu sõja mõjul kuni paarisaja miljoni euro võrra, kuid lisaraha suurenenud kulude katmiseks on visa tulema.

Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?