Venemaa plaanib hinnalae tõttu naftatoodangut kärpida

Pärast G7 riikide hinnalage Venemaa toornaftale ähvardas Vladimir Putin vastuseks vähendada nafta tootmist, vahendab Financial Times.

Venemaa ei nõustu toornafta hinna ülempiiriga 60 dollarit barreli kohta, milles Euroopa Liit kokku leppis, vahendas riiklik uudisteagentuur Tass Kremli pressiesindajale Dmitri Peskovile viidates.

Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.

Palju loogilisem oleks seada Venemaa naftale hinnalagi ja -põhi, mis peavad olema omavahel võrdsed ning nende väärtus peaks olema alati kaks korda suurem sellest hinnast, mida muu maailm maksab. Kui me lubame Venemaal odavat kütet edasi müüa, saab ta vabalt mõjutada riike, kes sellest küttest sõltuvad, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.