Artikkel

    Töötajate muutunud soovid ja tehisintellekt raputavad ettevõtted unest

    Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov ja CV-Online´i turundusjuht Karla Oder leiavad, et tänased tööturu trendid on peagi faktid, millega kaasaminejatel on teiste ees suur eelis.Foto: Erakogu

    Alati tasub vaadata trende enda ümber, soovitab CV-Online´i turundusjuht Karla Oder. Diginomaadlus, hübriidtöö, rohepööre, muutunud töökeskkond ja -korraldus, tehisintellekti plahvatuslik areng on faktid, mis on toonud kaasa tööelus kannapöörde ja sundinud juhte ja ettevõtteid muutuma.

    Muutustest, mida on toonud viimaste aastate kriisid, toob Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov välja ruumivajaduse – ettevõtted laienevad tegelikult sama hooga nagu varem, kuid kontoripinda nad sellises mahus juurde ei vaja.
    „Inimeste tööharjumus ei ole enam kaheksast viieni iga päev kontoris olla, vaid pigem mingid päevad või tunnid nädalas.“ See kajastub Jostovi sõnul ka näiteks Ülemistes konverentsikeskuste ja restoranialade külastatavuses.
    Viimase paari aasta jooksul on kaug- ja hübriidtöö muutunud normiks, jätkuvalt kasvab diginomaadide, vabakutseliste ja projektipõhist tööd tegevate inimeste arv ja koos sellega jagamismajandus tervikuna.
    Ettevõtted ei keskendu Jostovi sõnul enam ühele n-ö peakontori pinnale, vaid luuakse hub'e ehk väiksemaid kontoripindu erinevatesse linna piirkondadesse või linnadesse, et võimaldada töötajatel ikkagi aeg-ajalt kokku saada.
    Tehisintellekt kaotab osa töökohti
    Lisaks mõjutab töökeskkonda oluliselt tehisintellekti (AI) kiire areng. „Ta muudab meie töö iseloomu ja kaotab kindlasti mõned töökohad. See ei tähenda aga, et inimesed töötuks jäävad, seda kindlasti kartma ei pea," sõnas Karla Oder. Alati leitakse mingi teine protsess või töölõik, mille peab ikkagi inimene ära tegema.
    AI on Oderil abiks kampaania- või artikliideede väljamõtlemisel ja töötab juba mõnda aega ka Ülemiste linnakus. „Kuna meil on seal paarkümmend erinevat hoonet ja igaühes mitukümmend korrust, siis mõõtepunkte on tuhandeid ühe hoone kohta,“ sõnas Jostov.
    Et seda kõike hallata, selleks ongi appi võetud tehisintellekt Jenny, mille ülesandeks on aru saada kõikvõimalikest ebakõladest, mis hoonetes on. Ehk kui sul on kodus näiteks külmkapp, millelt saad sõnumi, et selle sisekeskkonnas on justkui suvi, siis see on märk, et midagi on valesti – uks on lahti, mootor ei tööta vms. Umbes sarnast tööd teeb Jenny ka täna linnakus, tõi Jostov näite.
    „Eks me lõpuks näeme, mis see kõik endaga kaasa toob. Ma ise ootan aga kõige rohkem neid Microsoft Teamsi koosolekute protokolle, mis pidid hakkama automaatselt tulema. Sellest oleks kohe esimese hooga väga suur kasu,“ arvas Jostov.
    Tehisintellektist võib olla peagi abi veel ettevõtetes töötajate heaolu ja stressi mõõtmisel. Karla Oder tõi näiteks käepaela, mis mõõdab töötajate stressitaset. Vastavalt saadud andmetele saavad juhid siis kohe reageerida. Seda tehakse ka tegelikult täna juba kord kvartalis või aastas läbiviidavate uuringutega, aga tulevikus muutub see kõik igapäevaseks ja automaatseks, usub Oder.

    Paindlikkus oli midagi sellist, mida kõik justkui enne ka sõnades lubasid, aga mida päriselus võib-olla nii tihti ei soodustatud.

    Gert Jostov
    Technopolis Ülemiste juhatuse esimees
    Töötajate ootused järjest kasvavad
    Keskkonnamuredest tingitud rohepööre ning vastutustundliku ja jätkusuutliku tegutsemise surve seab tööandjatele samuti uusi nõudmisi. Oderi sõnul eelistavad tööotsijad praegu selgelt neid organisatsioone, kes astuvad keskkonnasõbralikke samme. „Tööandjatele või juhtidele tuleb südamele panna, et rohepesuga ei maksa tegeleda. Kui sa päriselt sisuliselt nende asjadega ei tegele, siis see tuleb väga kiiresti välja ja sa lihtsalt kaotad usalduse töötajate seas,“ toonitas Oder.
    Ülemistes on peale Jenny abil hoonete energiakulu ja sisekliima jälgimise töös ka näiteks rattateede pilootprojekt, et autoga liiklejate arvu linnakus vähendada. Ringi sõidavad Auve Techi isejuhtivad sõidukid, tööl on jätkusuutlikkuse andmeteadlane, loobutud on terves linnakus, sealhulgas restoranides, ühekordsetest plastnõudest. „Kõik, mis roheteemat puudutab, on meile äärmiselt oluline. Seda eelkõige põhjusel, et meil on väga suur jalajälg,“ toonitas Jostov.
    Lisaks ootavad töötajad tööandjatelt Oderi sõnul võrdset kohtlemist ja läbipaistvat palgasüsteemi, et ei eristata mehi ja naisi ning kõik teavad, kui palju keegi teenib. Samuti vaimset ja füüsilist tervist toetavaid pakette, mitmekesisust töökohal ja loomulikult paindlikkust. Töötajad tahavad täna ise otsustada, millal nad kontoris käivad ja kas nad teevad terve päeva või pool päeva tööd, mainis Karla Oder.
    „Paindlikkus oli midagi sellist, mida kõik justkui enne ka sõnades lubasid, aga mida päriselus võib-olla nii tihti ei soodustatud. Varem ju ka öeldi, et me oleme paindlikud, aga päriselt eeldati, et ilmud kontorisse. Nüüd on selge, et see paindlikkus on igale poole kohale jõudnud,“ toonitas Jostov ja lisas, et see on positiivne nii inimeste kui ettevõtete jaoks.

    Alati tasub vaadata trende enda ümber. Trendid on põhimõtteliselt nagu faktid. Need faktid tulevad niikuinii, neid ei saa eirata.

    Karla Oder
    CV-Online´i turundusjuht
    Trendid on kui faktid, millega arvestada
    Rohepöörde, tehisintellekti võidukäigu ja tööelu muutustega soovitab Karla Oder kindlasti kaasa minna. Kas või väikeste sammudega, et mitte rongist maha jääda. „Alati tasub vaadata trende enda ümber. Trendid on põhimõtteliselt nagu faktid. Need faktid tulevad niikuinii, neid ei saa eirata,“ rõhutas ta.
    Lisaks jõuab Jostovi sõnul ehk rohepöörde valguses lõpuks kohale ka see, et ressursse maakeral lõputult ei ole ja tuleb õppida kasutama nii füüsilisi asju kui ka inimressurssi optimaalselt ja vähendada raiskamist.
    „Kõige suurem väljakutse on see, et see kõik võtab väga palju aega ja nõuab ressursse, mida tõenäoliselt kohe kuskilt kellelgi võtta ei ole. Autotööstus või kinnisvaraarendus on äärmiselt kapitalimahukad ja nõuavad palju ressursse. Päriselus nende ümbertegemine võtab aastakümneid. Isegi siis, kui väga tahta ja pingutada, näeme tulemusi ikkagi aastakümnete pärast,“ sõnas Gert Jostov.
    Õppimine aitab vigade mahtu ja hinda vähendada
    Viimaste aastate kriisid, keskkonnaküsimused, uued töösuhte ja töötamise vormid ning tehnoloogia areng muudab ka juhtimist. Ootused juhtidele, tööle ja töökeskkonnale on muutunud, mistõttu on ettevõtetel oluline panustada ka juhtide kohanemisvõimesse, leiab CV-Online´i turundusjuht Karla Oder.
    Et juhid suudaksid kiirete muutustega sammu pidada, peavad Karla Oderi sõnul ettevõtted ise sellest hoolima ja sellesse panustama. „Juhid ei saa olla oma mõtete, ideed ja probleemidega üksi. Ettevõte tervikuna peaks vaatama ja kraadima ka juhtide tervist ja seda, kas juhid kohanevad. Ja kui ei kohane, siis milliseid koolitusi nad vajavad. Kas selleks on näiteks mõni Rootsi ülikool, koolitus või coach, see on lõpuks juhi või ettevõtte otsustada, aga mingisugust abi nad vajavad. Neid ei tohi kindlasti üksi jätta,“ selgitas Oder.
    Technopolis Ülemiste juhi Gert Jostovi sõnul, kes on õppinud Eesti Maaülikoolis ja läbinud kaheaastase juhtidele mõeldud Executive MBA programmi SSE Rigas ehk Riia Majanduskoolis, paneb koolis käimine juhi täna mingisse kindlasse ajaraami mingite kindlate ülesannetega ja võimaldab selle siis kontsentreeritult ära teha, sest paratamatult jääb muidu muutuste ja arenguga kaasas käimine kas laiskuse või aja leidmise taha.
    „Ma usun, et õppima peab kogu aeg. Lihtsalt koolis käimine või mõne kraadi tegemine on selle tegemine struktureeritud kujul,“ sõnas ta. „Aga et sa koolis kuuled midagi sellist, mida sa mitte kunagi varem kuskil kuulnud ei ole – võib-olla sellise ootusega ei maksa minna,“ lausus Jostov. Tema sõnul saab aga kindlasti juurde erinevaid vaatenurki ja arusaamist sellest, kuidas mingeid üldisi probleeme lahendada.
    Lisaks aitab pidev õppimine Jostovi sõnul juhina vajakajäämisi tööelus parandada. See on kiirem ja soodsam kui ise vigu teha ja neist õppida. Pidev muutustega kaasaskäimine ja õppimine aitavad tema sõnul vigade mahtu ja hinda vähendada, aga mitte neid lõplikult vältida.
    Kuula saadet
    Saates „Fookuses: juhi areng“ räägivad Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov ja CV-Online´i turundusjuht Karla Oder sellest, kuidas kiired muutused ühiskonnas ka meie töökeskkonda ja -korraldust muudavad. Juttu tuleb, kuidas tehisintellekt juba täna inimeste tööelu korraldab, milline saab olema tuleviku roheline ettevõtluslinnak ja kontor, milliseid ämbreid Ülemiste linnakus on kolistatud rohelisema keskkonna ja väiksema jalajälje tekitamiseks ning kuidas juhid kiirete muutustega sammu saavad pidada.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Klaasfassaadide tootja läheb pankrotti: Rootsi turule tuleks müüa kahjumiga
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Kahtlustuse saanud Humal märkis hulga Bigbanki võlakirju ja küsis Pruunsillalt nõu
Raadiosaated
Süvatehnoloogia kasvu võtmed on ülikoolides
Parimad võimalused Eesti süvatehnoloogiasektori hüppeliseks kasvatamiseks peituvad Tartu ja Tallinna ülikoolides, ütles Startup Estonia süvatehnoloogia valdkonna juht Vaido Mikheim Äripäeva raadio saates Ükssarvikute Kasvulava.
Parimad võimalused Eesti süvatehnoloogiasektori hüppeliseks kasvatamiseks peituvad Tartu ja Tallinna ülikoolides, ütles Startup Estonia süvatehnoloogia valdkonna juht Vaido Mikheim Äripäeva raadio saates Ükssarvikute Kasvulava.
Kõik raadiosaated
Arvamus
FinanceEstonia juhatuse esimees: pankade tulumaksu suurendamine oleks suur aeglane kaotus
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
PRFoodsi käive kukkus, kuid tekkis väike kasum
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ja millal ESGga pihta hakata?
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Kõik Rohepöörde artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Omavoliline sillaehitus tõi ettevõtjatele jama kaela: "Mine või hulluks!"
Naabriks ärimagnaadi loata karjäär: Margus Linnamäe firma kukkus vähikasvatuse nime all kruusa kaevandama
Tallinn kaevab, nagu homset poleks
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Priit Humal astub abilinnapea kohalt tagasi
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Süvatehnoloogia kasvu võtmed on ülikoolides
Parimad võimalused Eesti süvatehnoloogiasektori hüppeliseks kasvatamiseks peituvad Tartu ja Tallinna ülikoolides, ütles Startup Estonia süvatehnoloogia valdkonna juht Vaido Mikheim Äripäeva raadio saates Ükssarvikute Kasvulava.
Parimad võimalused Eesti süvatehnoloogiasektori hüppeliseks kasvatamiseks peituvad Tartu ja Tallinna ülikoolides, ütles Startup Estonia süvatehnoloogia valdkonna juht Vaido Mikheim Äripäeva raadio saates Ükssarvikute Kasvulava.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku alampalga tõstmises
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.