Hoiu-laenuühistutele päitseid pähe panev seadus läks kooskõlastamisele
Rahandusminister Mart Võrklaev saatis kooskõlastusringile hoiu-laenuühistute seaduseelnõu, mis on aluseks HLÜdele rangemate nõuete kehtestamisele, et kaitsta paremini hoiustajate raha.
Hoiu-laenuühistu ERIAL teatas tegevuse lõpetamisest juba mõned aastad tagasi.
Foto: Andras Kralla
„Oleme näinud esimesi probleeme hoiu-laenuühistutega. HLÜd on sattunud raskustesse ja inimesed saavad oma raha sealt kätte jupikaupa saneerimiskava alusel või võivad üldse oma säästud kaotada. Nii ei peaks ega tohiks see olla, selleks ongi vaja reegleid karmistada,“ sõnas rahandusminister Mart Võrklaev pressiteate vahendusel.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Hoiu-laenuühistute karmima reguleerimise eelnõud neljapäeval valitsuses arutleda ei jõutud, nii et üha tõenäolisem on selle menetluse katkemine kevadiste valimiste tõttu.
Ebaausate "turuosaliste" tõttu ei tohiks minna paanilise ülereguleerimise teed, vaid tegeleda hoiustajate kaitsega, kirjutab ettevõtja ja investor Elmo Somelar (Parempoolsed).
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.