Läbipõlemist iseloomustab seisund, kus sa tunned ennast psüühiliselt ja füüsiliselt kurnatuna ning kaotsi on läinud nii sinu elurõõm kui ka töötahe.
Läbipõlemise sümptomiteks on näiteks vastumeelsus hommikul tööle minna, kriitika võtmine isikliku solvanguna, emotsionaalsed reaktsioonid nagu viha ja masendus, emotsionaalne ja füüsiline kurnatus.
Läbipõlemise põhjusteks on näiteks töine pidev ülekoormus, ebakindlus ja vähene või olematu tunnustamine.
Läbipõlemise ennetamiseks ja sellega toimetulekuks soovitatakse hea psühholoogilise õhkkonna loomist tööl, enese eest hoolitsemist, puhkust, harrastusi ja kolleegidega suhtlemist.
Juhtidel on oluline teadvustada enda ja alluvate vaimset tervist, ennetada ja vähendada pidevat ajapuudust, planeerides aega realistlikult ja jagades vastutust töötajate vahel.
Ekspertide abiga koostas
Raamatupidaja eneseanalüüsi testi, mis aitab sul selles teemas rohkem selgust saada – vasta 8 küsimusele ja saad teadada oma läbipõlemisaste.
Seotud lood
Telleri Investeerimisportfell 2.0
"Ma otsustasin, et võtan ennast teie ees täiesti alasti ning näitan ära, milline portfell mul on ja mis seal tegelikult toimub," rääkis Katri Teller laupäeval InvesteerimisFestivalil.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Kuigi paljud tööandjad on kõvasti pingutanud, et pandeemia esimesest aastast õppida, näiteks rakendades hübriidseid töömudeleid, on koroonakriis tekitanud naistes stressi ja pinget ning läbipõlemine on jõudnud murettekitavalt kõrgele tasemele, kirjutab Deloitte’i Baltikumi juhtivpartner Kristine Jarve ettevõtte uuringu „Women at Work Global Outlook“ kokkuvõttes.
Naistippjuhtide puhul kadetsetakse välist sära ja edu, ent seejuures ei märgata, et tippjuhi elu on tavapärasest märksa keerukam ja jätab kodusele elule pitseri, rääkis Tallink Grupi juhatuse liige Piret Mürk-Dubout Äripäeva raadiosaates "Edukad naised".
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.