Konkurentsiameti musklit kasvatav seadus sai lõpuks heakskiidu
Valitsus jõudis pikalt tüli kütnud konkurentsiameti eelnõuga kompromissile: amet saab võimu juurde, kuid paljukirutud haldustrahvide üle hakkab otsustama kohus.
Kalle Laanet leidis lõpuks kõigile valitsuspartneritele sobiva sõnastuse. Foto: Liis Treimann
Seaduse vastuvõtmise ja jõustumise järel selgub ka, kui suur on trahv Eestile selle eest, et seaduse aluseks olevat Euroopa direktiivi varem vastu ei võetud. Praeguseks peaks summa olema jõudnud juba üle 650 000 euro piiri.
Konkurentsiamet peaks peatselt saama võimu juurde, kuid vastuoluline eelnõu kütab endiselt kirgi, sest kriitikute sõnul ei ole justiitsministeerium varasemale kriitikale vaatamata sisulisi muutuseid teinud.
Aastaid veninud konkurentsijärelevalve seaduse vastuvõtmine toob Eestile kopsaka trahvi, nüüd üritab justiitsministeerium hoolimata advokatuuri vastuseisust teha vastuolulise seadusega veel ühe katse.
Miljonitesse ja miljonitesse eurodesse ulatuvad trahvid ning lihtsustatud järelevalve peaks tagama avalikkusele puhtama majanduskeskkonna ning ühtlasi päästma Eesti Euroopa Liidu trahvi eest, loodab justiitsministeerium.
Konkurentsiamet saab uuteks tööriistadeks karmimad karistused ja kiirema menetlemisviisi, kus enda süüdi mõistmisele peavad kaasa aitama ettevõjad ise. Kui konkurentsiameti juht on seaduseelnõuga rahul, siis kriitikud on mures ja ennustavad kohtuuste kulutamist.
Koolitusele kuluvaid summasid saab paremini rihtida, kui juba värbamisprotsessil on pööratud tähelepanu sellele, et kandideerija eviks ettevõttele olulisi hoiakuid, kinnitasid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja töötaja kogemuse juht Gerly Roosmets.