Sageduse hoidmine elektrivõrgus maksis kahe kuuga 14 miljonit
Veebruari alul Venemaast desünkroniseeritud elektrisüsteemis sageduse hoidmine on olnud kallim kui oodatud, kuid võrguhalduri Eleringi esitletud numbrid näivad väiksemad kui energiakaupleja Marko Alliksoni näidatud arvutused.
Veebruari alguses ühendati Narvas lahti kaks viimast liini, mis sidusid Balti riike Venemaa energiasüsteemiga.
Foto: Liis Treimann
Veebruaris oli sagedusreservide kulu umbes 3 miljonit eurot, märtsis ligikaudu 11 miljonit eurot, öeldi riiklikust võrguhaldurist Elering. Elering prognoosis 2025. aastaks sagedusreservide võimsuse hankimise kulu suuruseks 60 miljonit eurot.
Balti riikide desünkroniseerimine pidi algse hinnangu järgi tekitama 2025. aastal reservvõimsuste hoidmisel 200 miljoni eurose kulu, millest Eesti osa oleks umbes 60 miljonit. Tegelikult on reservvõimsuste turg tekitanud kahe kuu jooksul 110 miljoni eurose väljamineku, ütles energiakauplemisfirma Baltic Energy Partner juhatuse liige Marko Allikson.
Selle nädala üks olulisemaid teemasid on Eesti elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrivõrguga, millest ei saa ka Cleantechi saates mööda vaadata.
„Kui Ukrainas käib sõda ja USA presidendi Donald Trumpi trikid on kõik ebastabiilsemaks muutnud, siis ei juhtu midagi, kui oma taastuvenergia eesmärgid natukene hiljem saavutame,“ ütles Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.