Pärnumaalt leiti võõra riigi drooni tükk

Droonide põhjustatud häired lennujaamades on reaalne ja tõenäoliselt kasvav probleem, rääkis Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimise osakonna juhataja Mihkel Haug. “Meil ei ole head rohtu kõige negatiivsema ärahoidmiseks,” sõnas ta.

Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.

Möödunud nädalavahetusel sisenes Eesti õhuruumi lühikese vahega mitu drooni. Üks kukkus Venemaa poolel Peipsi järve, teine Võrtsjärve aladele. Kust ja kuidas need droonid tulid, võib selguda alles kuude pärast, rääkis kaitsepolitseiameti büroojuht Harrys Puusepp Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Eile kella kolme ajal helistas kohalik töömees hädaabinumbrile ja andis teada Tartumaal Elva vallast leitud drooni jäänustest, mille ümber oli ka kraater plahvatusest.

Kui IT-spetsialistid ei jõua enam halvasti töötavate arvutite üle arvet pidada, töötajad peavad pidevalt tegelema tõrkuvate süsteemiga, või olulised dokumendid lähevad kaotsi, siis ei ole enam tegu vaid tehniliste muredega. See on ettevõttele reaalne rahaline kadu. Seetõttu on kriitiline mõista, et mida enam organisatsioon tehnoloogiast sõltub, seda olulisemaks muutub arvestada seadmete omamise kogukulu – sealhulgas ka hooldust ja tootlikkuse vähenemist – mitte pelgalt algset ostuhinda.