1. veebruar 2015 kell 6:52

Füüsiliselt raske ja kulukas kelgutamine

Julgust ja enesekindlust on pärast mootorkelgutamisega tegelma hakkamist kõvasti juurde tulnud, tunnistab Tiisler Invest OÜ juhatuse liige Kaur Tiisler.  Foto: Foto: Magnus Kvick, Kwixphoto

Mootorkelgutamine on hobi, mis pakub põnevust ja adrenaliini, teada aga tasub seda, et hobiga tõsisemalt tegelemine nõuab päris palju aega, sest tegu on füüsiliselt raske alaga, mis nõuab vastupidavust ning palju trenni.

OÜ Allwork juhatuse liikme Aivo Alli sõnul sai tema huvi mootorkelgutamise vastu alguse 2009. aastal. “Soomes on kelgud soodsamad ja toona sai sealt ostetud ja proovi tehtud,” meenutas ta. “Tundus igati tore, mis tekitas tahtmise sellega tõsisemalt tegeleda.”

Alguses sõitis All niisama oma lõbuks, hiljem hakkas jõudu katsuma ka võistlustel. “Tuleb tõdeda, et praegu ei ole võistlustel juba üsna ammu sõitnud – lumeolud on olnud teatavasti kehvad ning pere kõrvalt pole ka just üleliia palju aega,” tunnistas All. “Mõne tiiru niisama sõita jõuab vahel ikka ja seda olen ka teinud, kuid võistlustel osalemine on juba suurem ettevõtmine ja selleks pole väga mahti olnud.”

Alli sõnul pakub mootorkelgutamine eelkõige põnevat vaheldust ja adrenaliini. “Lihtsalt hobi korras enda rõõmuks kelgutamine sobib igaühele, siin mingeid isikuomaduste järgi piiranguid küll ei ole,” kinnitas ta. Mootorkelke kasutatakse lisaks veel kalastamisel, jahil või töö tõttu, mitte ainult hobi­tegevuseks.

Kelgu eluiga on kolm-neli kuud

Juhan Kärson, JK Moto Kelgukeskuse juhataja

Meie kliente on arvuliselt raske välja tuua, aga müüsime eelmisel aastal uusi mootorkelke 40 ringis ja varuosi soetab meilt umbes sadakond klienti. Rendi osas oli hea üle-eelmine aasta – siis käis umbes 700–1000 inimest meie käest kelke rentimas.

Meie rendi­klientuurist moodustavad suurema osa ettevõtted, kellele korraldame talvepäevi ja töötajate motivatsiooniüritusi. Üksik juhuklient pöördub otse suusakeskusesse (asume Kuutsemäe Puhkekeskuses) ja rendib üldjuhul kaks-kolm kelku, et pere või sõpradega tunnine kelgu­safari teha. On ka neid, kes rendivad kelgu ainult pooleks tunniks, et lihtsalt tunne kätte saada ja sõitu proovida.

Võrreldes viie aasta taguse ajaga on klientuur mitmekesisem ja kasvab just ettevõttete osalus, kuna parema meelega tehakse töötajatele aktiivne talveüritus, kui et minnakse lihtsalt õhtul sauna ja juuakse õlut. Kelgusõit on asi, mis jääb pikemaks ajaks meelde, vastupidiselt rajule saunaõhtule, mida paljud hommikul ei pruugi mäletadagi, ja kes mäletavad, ei taha sellest rääkida.

Eestis ostetakse üldjuhul sportkelke ja sinna juurde kuuluvat lisa- ja sõiduvarustust. Varuosi läheb üldjuhul vaja siis, kui kelgule on tekitatud mehaaniline vigastus, näiteks kivi, kännu või kraavisõiduga on lihtne masin ära lõhkuda.

Kelkude hinnatase on erinev – lahja mootoriga töökelk maksab umbes 9000 eurot ja pika lindiga mägede kelk jääb hinnaklassi 17 000 eurot. Enim ostetakse ühekohalist sportkelku, mille mootori maht on 600 ccm ja millel on kahetaktiline sissepritsega mootor ning mille hind jääb olenevalt varustuse tasemest 12 500–15 000 ­euro kanti. Hinnad sõltuvadki just kelgu kasutusotstarbest ja mootori suurusest. Neljataktilised mootorid on odavamad ja neid kasutatakse üldjuhul ­touring- ja töökelkudel, kahetakti sissepritsega mootorid on sportkelkudel, millele saab lisada lisavarustust, mida leiab umbes 30-leheküljelisest kataloogist.

Kliendid, kes ostavad kelke, on põhiliselt ettevõtte omanikud ja vähesel määral ka ettevõttes juhtival positsioonil töötavad palgatöölised. Võib öelda, et mootorkelgutamine on keskmisest kulukam hobi, kuna kasutusaeg seda liiki masinatel on olenevalt talvest kolm-neli kuud. Kui nelja kuu kohta arvestada üks uus kelk, teeb see ühe kuu kohta kuluks 3000 ja rohkem eurot, mis on suur summa kulutada asjale, mis pole investeering. Kelkude rentimise hind on meil 70 ­eurot tunnist.

Trenni tehakse Soomes

Eraldi toob All välja kelgukrossi ehk motospordi, mille puhul on tarvis rohkem võhma ja jõudu, samuti uut kelku. “Motospordiga tegelemine eeldab ka vaba aega, sest nädalas tuleb ikka üsna mitu korda trenni teha,” selgitas All.

Treenida saab tema sõnul ka Eestis, kuid paljud kelgutajad käivad trenni tegemas hoopis Soomes, kuna seal on selleks loodud rohkem ja mugavamaid võimalusi. “Kuna kelgu ostmine on suur väljaminek, tuleks seda kõigepealt proovida, et kas ja milline kelk üldse sobib,” soovitas ta. “Näiteks Otepääl kelgukeskuses on võimalik kelke rentida ja neid kohti on arvatavasti veelgi.”

Tiisler Invest OÜ juhatuse liige Kaur Tiis­ler avastas mootorkelgutamise tänu isale umbes kuus aastat tagasi. “Isa on mul tegelenud mootorkelgutamisega rohkem kui 13 aastat,” rääkis ta. “Alguses – päris esimestel kordadel – sai sõidetud vaid põldudel ja metsa vahel, aga kui oli juba näha, et asi sobib, siis isa julgustusel läksin proovima ka võidusõidule,” meenutas ta. Ta lisas, et just see esimene võidusõit tekitaski temas tõsise huvi spordiala vastu.

Praegu tegeleb Tiisler mootorkelgutamisega keskmiselt viis korda nädalas. “Kui lund on, treenime enda kodurajal Väike-Maarjas, kui ei ole, käime peaaegu iga nädal Soomes,” rääkis ta. “Võidusõitudel aga osalen nii Soomes, Norras kui ka Rootsis.”

Mida alustades silmas pidada?

Varustus. Töökelk maksab umbes 9000 eurot ja mägede kelk pika lindiga jääb hinnaklassi 17 000 eurot. Ühekohaline sportkelk, mille mootori maht on 600 ccm ja millel ona kahetaktiline sissepritsega mootor, maksab olenevalt varustuse tasemest 12 500–15 000 ­eurot. Kelgu kasutusaeg on kolm-neli kuud.

Võistluklassid. Mootorkelgukross on võistlus, mis toimub maastikul suletud rajal. Sõidud toimuvad spetsiaalselt ettevalmistatud rajal, kus on hüpped, mäkketõusud ja langused. Rada valmistatakse lumest. Mootorkelgu enduro on mootorkelkude maastikuvõidusõit tähistatud rajal ringil pikkusega vähemalt 5 km ja kestusega vähemalt 90 minutit. Mootorkelgu sprint on mootorkelkude maastikuvõidusõit tähistatud rajalõigul.

Allikas: Aivo All, Kaur Tiisler, juhan kärson

Eneseusk kasvanud mühinal

Tiisler kinnitas, et mootorkelgutamine on talle andnud väga palju, sealjuures eelkõige usku iseendasse, enesekindlust ja julgust. “Õpetanud on see seda, et mitte ükski positiivne tulemus ei tule elus ilma pingutamata ja selle nimel piisavalt vaeva nägemata ning tööd tegemata,” tõdes ta.

“Mootorkelgutamine on ala, mis sobib minu meelest sellisele inimesele, kellele meeldib adrenaliin, ning nendele, kes ei karda ennast proovile panna ja ei karda ­uusi huvitavaid väljakutseid.”

Algaja, kes mootorkelgutamise vastu huvi tunneb, peaks Tiisleri sõnul teadma esmajoones seda, et tegu on füüsiliselt väga raske alaga, mis nõuab vastupidavust ning palju trenni. “Kui tahad selles edukas olla ja seda tõesti hästi teha, tuleb arvestada sellega, et talvel, kui lund on, tuleb kõik vabad hetked sellele pühendada,” märkis ta. Seda juhul, kui soovitakse olla edukas.

Harrastaja esmaste väljaminekute nimetamine on keeruline, kuna oleneb sellest, millisel tasemel seda teha. “Samuti sellest, kas sõidad mootorkelgukrossi või käid nädalavahetustel metsas niisama sõitmas,” ­lisas ta.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor

Hetkel kuum