Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlane rikkaks ja väärikaks

    Kaire UusenFoto: Andras Kralla

    Ajakirjanik Kaire Uusen pakub välja viis sammu, mis teevad Eesti rikkamaks ja maailmas tõsiseltvõetavaks.

    Eelmisel aastal Taani ajalehele oma artiklit tasuta pakkudes arvasin, et teen õige sammu, kui näitan, et leidub välismaalane, kes ei taha raha ega ka nende tööturule tungida. Selgus aga, et tegin suure vea.
    Kui Eestis rõõmustaks iga ettevõte tasuta või odavalt saadud töö üle, siis sealselt vastutavalt toimetajalt sain kurja ja kirgliku vastuse, mis oli enam-vähem selline: “Artikkel meeldis, aga teie ettepanek on uskumatu. Mis teil arus on? Tasuta? Kas tahate meie kaasautoritelt töö ja leiva võtta? Kas eestlased teevadki tasuta tööd? Te lasete niiviisi ju majanduse põhja.”
    Kui esimene ehmatus möödus, mõistsin, et see vastus ei olnud ainult mulle, vaid ilmselt tervele “odavale” Ida-Euroopale (kaudselt ka immigrantidele-pagulastele), kes tungivad läände ja on valmis sama töö poole odavamalt ära tegema. Tegelikult oli mulle vastanud juhtivtoimetajal õigus. Teda pahandas, et tasuta tehes solgitakse turgu, vähendatakse kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö väärtust. Kord alla lastud latti ei saa enam tagasi üles tõsta. Eestis on kahjuks nii läinud teadlaste, inseneride, õpetajate, paljude oskustöölistega, kelle madalat töötasu peetaksegi loomulikuks.
    Mitmed välismaised koostööpartnerid on muu jutu sees andnud veel vihjeid, mis aitaks Eesti väärtust rikaste riikide silmis tõsta ja võrdväärsemaks partneriks muutuda. Tasuta töö, alandlikkuse ja paljudele läänes olulistele asjadele tähelepanu pööramiseta kahjuks edu ei tule. Siit jõuabki viie sammuni, millele Eesti võiks tähelepanu pöörata, kui tahame oma majandust turgutada, eksporti suurendada ning maailmas midagi tähendada, aga eelkõige –Eesti ka oma rahva jaoks paremaks elamiskohaks muuta.
    Eestlaste ja eesti keele väärtustamine
    Eestlaste palgad on tähtsad. Raske on pakkuda oma teeneid, olla konkurentsis, kui ametikohad, mis mujal on kõrgelt väärtustatud, on Eestis alamakstud, ning ka vastupidi. Mujal saab kohalik inimene alati rohkem palka kui võõras. Meil on tihti vastupidi. Samuti peab palkades olema mõistlik lõhe, mida on võimalik majanduslikult põhjendada. Üldine süsteem ei saa toimida põhimõttel, et paremat palka saab see, kes julgeb küsida või kes kuulub õigesse parteisse või elab õiges kohas.
    Eestis peab ka eesti keel olema tähtsam kui teised keeled. Kui meil aktsepteeritakse, et töötaja (kas kõrgele kohale tulnud rootslane või tööstuses töötav venelane) ei pea tingimata kohalikku keelt oskama, siis vaadake, mis toimub teistes riikides. Isegi ametikohtadel, mida reklaamitakse rahvusvaheliselt, eeldatakse kohaliku keele mingil tasemel oskamist või algkursuse läbimist. See toimib Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Prantsusmaal, Hispaanias jne. Eestlased on need, kes peavad isegi oma kodumaal vahel oma keelest loobuma ja võõrkeeles asju ajama. Kas see tuleks kõne alla Rootsis, Soomes või mis tahes teises riigis? Ei iial.
    Infrastruktuur ja “kohustuslik” äritegevus ka äärealadele.
    Eesti on väike riik – liiga suur kontrast piirkondade arengu ja heakorra vahel ei too ainult eestlaste palgele häbipuna ja turisti näole imestuse, vaid on häbiplekk kogu riigile ja vähendab eestlaste võimalust olla lääneeurooplastega võrdväärne partner. Üks lääne ärimees küsis minult pärast Eesti ringsõitu, et miks teil lubatakse lobudikke, põlenud ja lagunenud maju aastate viisi alles hoida, tema lõhuks need esimese asjana ära. Ja miks ei saa paarikümne kilomeetri kaugusele suuremast linnast teid korda teha.
    Kui on oluline, et poleks ääremaid ja vaesust, siis saab sellega taas riigi tasemel ja euroraha abil palju kaasa aidata. Soodustused ja palgatoetused võiksid olla äärealadel, mitte aga Tallinna või Tartu ettevõtetel. Ääremaade majandust elavdades riik kokkuvõttes võidab, isegi kui algul kulutab. Kus on infrastruktuur, tuleb inimesi ja ettevõtlust. Paljudes riikides makstakse ääremaadel suuremat palka, pakutakse sealsetele ettevõtetele maksusoodustusi, arendatakse infrastruktuuri. Kõik selleks, et neid, kellele ääreala elu muidu meeldib, seal hoida.
    Eesti aktiivne turundamine ja enda “suuremaks” tegemine
    Kahjuks maksab tänapäeva maailmas lisaks töökusele ja tublidusele ka julgus, enesekindlus, turundamisoskus, oskus kiita oma võimeid ja näidata ennast parema ja suuremana. Kunagi ütles üks ameeriklane, et tema ostab vaid talle tuntud riikide kaupa, mitte sealt, kust saab odavamalt. Sügisel oli ühe Taani õunaaiandi väraval silt “Meil on õunad otsas, kohtumiseni järgmisel suvel”. Miks suudab ülikõrget hinda küsiv taanlane müüa oma õunu, samas kui Eesti odavad õunad mädanevad maas? Miks Soome täiesti tavalises kämpingus on suvel telk telgi küljes kinni ja selle eest küsitakse kõrget hinda, aga rohelises Eestis on ilusad turismikeskused tühjad? Järelikult pole tähtis hind, vaid riigi kuvand. Peame näitama ennast võrdväärsena, rikkama, turvalise ja võimekamana. Nõukogude aja lõpus oli eestlasel Ameerikas ja Kanadas kohati parem kuulsus. Kui kuuldi, et külalised olid Eestist, öeldi: “Jah, teame, et eestlased suutsid venelastele vastu astuda, mitukümmend miljonit teid on?” Kui kuuldi, et ainult natuke üle miljoni, vajus ameeriklaste suu lahti. Seega, Eesti peab ennast jõudsalt reklaamima ja oma tugevusi rõhutama, sest maailm armastab edukaid.
    Maksusoodustused ettevõtetele ja pikaajaliste eesmärkide seadmine
    Kui eesmärgiks on stabiilsem ühiskond, majanduse elavnemine ja vaesuse vähenemine, peab lisaks piirangutele, takistustele olema pakkuda ettevõtetele ja kodanikele ka präänikuid. Maailmast võib tuua taas sadu näiteid, kuidas saab ettevõtteid “riigi heaks” rakendada, andes samas ettevõtetele ka omalt poolt vastu, kehtestades maksusoodustusi, võimaldades soodsamatel tingimustel laenu. Eesti enamasti kiusab ettevõtjaid või siis laseb vabalt välisettevõtetel ennast tüssata.
    Paika panna ja kokku leppida pikaajalised eesmärgid, mida ei mõjutaks parteide huvid, vaid mis on n-ö poliitikaülesed, Eesti kestmajäämise ja majandusarengu eesmärgil, mis oleks olulised täna, homme ja ka kahekümne aasta pärast.
    Igasse elumajja kraanivesi
    Eesti kui väike riik peaks seda suutma, kas või euroraha toel. Rahvast, kellest jätkuvalt märkimisväärne osa elab nüüdisaegsete mugavusteta, ei võeta võrdväärsena, vaid vaadatakse kui kolmanda maailma riiki. Taanlased on öelnud, et neil kehtestati 1960ndatel nõue, et igas majas peab olema veevärk sees. Kui algul oligi tagurlikke vastupunnijaid, oli pärast elatustaseme tõus märgatav. Kinnisvara väärtus, inimväärikus ja töövõimekus kasvasid märgatavalt. Eesti on saanud euroraha peal palju ära teha, ehk saab ka seda?
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Eesti seisab korruptsioonitaju indeksis paigal
Transparency Internationali avaldatud 2022. aasta korruptsioonitaju indeksis püsib Eesti eelmise ja üldiselt ka viimaste aastatega võrreldes paigal, jagades 74 punktiga 14.-17. kohta Kanada, Islandi ja Uruguayga, teatas ühing Korruptsioonivaba Eesti
Transparency Internationali avaldatud 2022. aasta korruptsioonitaju indeksis püsib Eesti eelmise ja üldiselt ka viimaste aastatega võrreldes paigal, jagades 74 punktiga 14.-17. kohta Kanada, Islandi ja Uruguayga, teatas ühing Korruptsioonivaba Eesti

Olulisemad uudised

Jaekaubanduse mahud kukkusid aasta lõpus 7%
Aastalõpu tulemused jäid Eesti jaekaubanduses kesiseks: tööstuskaupade müügi drastiline vähenemine viis kaasa kogu sektori.
Aastalõpu tulemused jäid Eesti jaekaubanduses kesiseks: tööstuskaupade müügi drastiline vähenemine viis kaasa kogu sektori.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.