• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 25.03.13, 06:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti keskmine palk peaks olema 1700 eurot

Kui võtta eeskujuks Euroopa vanad riigid ning võrrelda parlamendiliikme palka teiste ametite omaga, peaks Eesti keskmine palk olema vähemalt 1700 eurot. “Inimväärse” elustandardi miinimumnõudeid arvestades ei tohiks Eestis aga alla 600eurost palka ollagi, kirjutab Äripäeva teabekirjastuse toimetaja Kaire Uusen.
Summa aluseks on Euroopa riikide statistika –  ehk mitu korda teenivad sealsed rahvaesindajad, ministrid, juhid jt rohkem kui õpetajad, professorid, meditsiiniõed, pagarid, bussijuhid jne. Kui mitmes ELi vanas riigis ületab parlamendiliikme palk vaid 1,4–2 korda riigi keskmist palka, siis Eestis peaks sama suhte puhul keskmine palk olema vähemalt 1700 eurot, mõne riigi (nt Luksemburg) näitel veel kõrgem. Eestiga sarnane on olukord Ida-Euroopa riikides.
Võib muidugi öelda, et palka saab maksta nii palju, kui rikas on riik ja kui palju võimalusi on konkreetsel ettevõttel – see ongi õige. Kuid teatud ametikohtade ülehindamine on teinud Eesti majandusele karuteene. 5–10kordsete palgavahede tekkimine (mille aluseks pole olnud tööde hindamist, mis põhjendab palkade erinevust), ning suur madalapalgaliste hulk on ohtlik kogu riigi majandusele.
Kui me palgalõhede süvenemise vastu kiiresti midagi ette võta, ei ole Eesti ettevõtetel erilisi tulevikuväljavaateid, sest pole tarbijaid ega varsti ka töötegijaid. Juttu ekspordile keskendumisest ei saa sel juhul kuigi tõsiselt võtta, sest on küsitav, mis majanduslikku imet on võimalik teha 300–500euroste palkadega ettevõtetes.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pikemalt loe tänase Äripäeva paberväljaandest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele