Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    USA endine välisminister Kissinger: kuidas Ukraina kriisi lõpetada

    Endine USA välisminister Henry Kissinger kirjutab täna ajalehes Washington Post avaldatud arvamusartiklis, kuidas tema nägemuses Ukrainas tekkinud kriis lahenduse võiks leida.

    Kissinger, kes nendib, et on oma pika elu jooksul näinud mitme sõja puhkemist, tuletab meelde, et poliitika proovikivi pole mitte sõja alustamine, vaid selle lõpetamine.
    Endise välisministri hinnangul ei ole mõistlik sundida Ukrainat poolt valima - lääs või ida. Pigem peaks Ukraina toimima sillana lääne ja ida vahel.
    Venemaal tuleb loobuda Ukrainat satelliidi staatusesse sundimast, läänel aga aru saada, kui sügavad ajaloolised ja kultuurilised sidemed Venemaad ja Ukrainat seovad. Venemaa jaoks ei saa Ukraina kunagi olema tavamõistes välisriik, Kiievi Venemaalt sai alguse Venemaa ajalugu ja hakkas levima õigeusk.
    ELil tuleb Kissingeri hinnangul möönda, et bürokraatliku venitamise ja strateegilise elemendi allutamisega kodumaisele poliitikale, kui räägiti Ukraina suhetest ELiga, on läbirääkimised lastud kriisiks paisuda. Välispoliitika on prioriteetide reastamise kunst, tuletab välispoliitika Grand Old Man meelde õpikutõdesid.
    Lühike iseseisvus
    Otsustavaks elemendiks on ukrainlased ise oma keerulise ja kirju ajaloo ja riigisisese sisulise lõhega. Iseseisev on Ukraina olnud vaid 23 aastat. Selle liidrid pole veel õppinud kompromisside kunsti, kirjutab Kissinger, märkides, et seni, kuni riigi üks pool üritab end teise üle kehtestada, pole probleemile lahendust. USA jaoks oleks tark poliitika saada lõhenenud Ukraina isekeskis koostööle, mitte et üks pool teise üle valitseks. Viimane oli ka Julia Tõmošenko ja Viktor Janukovitši vastasseisu põhiolemus.
    Venemaa ja lääneriigid ning ammugi mitte Ukraina erinevad jõud pole sellest printsiibist lähtunud, nendib Kissinger. Kõik on aidanud olukorda vaid hullemaks muuta. Ja mis puudutab Venemaa presidendi Vladimir Putini demoniseerimist, siis see ei ole poliitika, nahutab Kissinger lääneriike. "See on alibi poliitika puudumise pärast."
    Putinil tuleb aru saada, et sõjaline sekkumine ei too muud kui uue külma sõja. USA peab loobuma Venemaa kohtlemisest hälvikuna, kellele tuleb kannatlikult õpetada Washingtoni kehtestatud reegleid. Kumbki pool ei hiilga vastaspoole motiivide, väärtuste ja psühholoogia tundmisega.
    Kissingeri nägemus
    Kõik osapooled peaksid keskenduma lõpptulemusele, mitte üritama üksteist ähvardustega üle trumbata, manitseb Kissinger ja pakub välja oma nägemuse, kuidas olukord võiks laheneda.
    1. Ukraina peaks saama ise otsustada oma majandusliku ja poliitilise kursi üle.
    2. Ukraina ei peaks liituma NATOga.
    3. Ukraina peaks saama valitsuse, mis ühendab ja kaasab riigi kõik osapooled. Nii nagu hiljuti endise USA presidendi Jimmy Carteri omaaegne julgeolekunõunik Zbigniew Brzezinski, soovitab ka Kissinger Ukraina puhul n.-ö. Soome mudelit.
    4. Maailmas praegu kehtivate reeglite järgi ei ole Venemaal võimalik Krimmi annekteerida, küll aga võiks Krimmile kaaluda suuremat autonoomiat.
    Kissinger nendib, et see ei ole retsept, mis ta on kirja pannud. Küll aga on need printsiibid, millest tuleks lähtuda kriisile lahenduse otsimisel. Loomulikult ei ole need kõigile osapooltele ühtmoodi aktsepteeritavad.
    "Proovikivi polegi mitte kellegi absoluutne rahulolu, vaid tasakaalustatud rahulolematus," kirjutab Kissinger. Kui aga nende printsiipide põhjalt lahendust ei teki, läheb vastasseis ainult hullemaks, hoiatab ta. Ja aeg tiksub.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.