Kartellikokkulepped on Eestis avalik saladus
Advokaadibüroo Sorainen partner ning advokaat Toomas Prangli kirjutab aripaev.ee blogis, et kartellikokkulepped on muutumas justkui avalikuks saladuseks .
Oleme tihti silmitsi olukorraga, kus käputäis Eesti konkurente tõstavad samaaegselt hindasid. Kuuleme liiga sageli, et riigihankes osalevad ainult paar pakkujat ning et nende pakkumised on kahtlaselt sarnased. Kartellikokkulepped on Eestis muutumas justkui avalikuks saladuseks. Selle taustal tundub uskumatuna, et Eestis ei ole senini ühtegi äriühingut karistatud kriminaalkorras kartellis osalemise eest (Spacecomi lahend oli seotud katsega). Mis toimub?
Üheks efektiivsemaks kartellivastase võitluse vahendiks peetakse leebusprogramme (ingl. k. leniency program). Leebusprogrammi iseloomustamiseks sobib hästi tsitaat Eesti filmiklassikast: “Otsi sõpru vaenlaste seast ning sa oled suuremeelne ja võitmatu!”. Sisuliselt tähendab see seda, et seadusandja on andnud kartellist vabatahtlikult teavitanud kartelliosalisele karistustest vabastuse (immuniteedi) või karistuse vähendamise. Leebusprogramm võeti esmakordselt kasutusele Ameerika Ühendriikides 1978. aastal ja rakendati Euroopa Komisjoni poolt 1996. aastal. Euroopa Liidus on leebusprogramm vastu võetud 24-s liikmesriigis ning senini rakendamata ainult Maltas, Bulgaarias ja Eestis.
Võib ju küsida, et kuidas saab „äraandjatele“ ehitatud programm olla edukas? Kuigi leebusprogrammi kasutamise statistika on paljudes riikides salajane, rõhutab enamus ametnikke avalikult, et leebusprogrammi kasutusele võtmine on andnud suure vastulöögi kartellidele. Näiteks Jaapanis teavitasid kartelliosalised leebusprogrammi käigus 2006. aastal 79 kartelli ja 2007. aastal üle 80 kartelli. Ka enamustes teistes riikides on kartellide avastamine peale leebusprogrammi vastuvõtmist hüppeliselt kasvanud. Kvantiteedist tähtsam on kvaliteet: tänu leebusprogrammile on avastatud just selliseid konkurentsirikkumisi, mida muidu oleks peaaegu võimatu tabada.
Mulle tundub kuidagi imelik, et siiani ei ole leebusprogrammi vastu võetud Eestis, kus on aetud väga liberaalset majanduspoliitikat ja kes on Euroopa Liidu algatuste innukas järgija. Meie kaasvõitlejad Lätis ja Leedus aga naudivad juba leebumise esimesi vilju. Võib ainult oletada, et ju siis ei ole selline kartellikokkulepete tõhus võitlemine paljude Maarjamaa mõjuvõimsate ärimeeste huvides või mõne ettevõtjate organisatsiooni prioriteet.
On väidetud, et Eestis justkui oleks juba leebusprogramm olemas. Riigi peaprokuröri juhis sisaldab suuniseid kriminaalmenetluse lõpetamiseks, kui isik aitab oluliselt kaasa kuriteo avastamisele. Samas ei anna see juhis piisavaid garantiisid, mis meelitaksid kartelliosalisi ise vabatahtlikult Konkurentsiameti uusi ruume külastama.
Siiski, praegusel hetkel valmistab Justiitsministeerium ette eelnõud leebusprogrammi loomiseks. Seni on veel teadmata, kas ja millal see juhtub.
Seni kuni Eesti riik mõistusele tulnud kartelliosaliste osas leebub, tõmbab seadusekuulekas konkurent saba jalgevahele ning vaene tarbija maksab kõrget hinda. Eesti Konkurentsiameti ressursid on lihtsalt liiga ahtakesed, et selle usinad ametnikud ise paljudele kartellidele jälile saaksid.