Advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter arutleb aripaev.ee õigusblogis riigikogu liikmete palga üle.
Käimas on üldine koondamine ja palkade vähendamine. Populaarse sammuna külmutas enda palgad ka riigikogu. President keeldus ajutise seaduse väljakuulutamisest. 20. jaanuaril arutas asja ka riigikohtu 19-liikmeline üldkogu. Otsust veel ei ole. Miks ei võiks riigikogu liikme tasu igal ajal vabalt vähendada?
Põhiseaduse §75 lubab riigikogul muuta reegleid oma tasude kohta üksnes järgmisele koosseisule. On siililegi selge, et see ei luba iseenda töötasu kiiresti tõsta. Ometi kaitseb säte ka "rikaste ja ilusate" riigikogu vastu. Üheks demokraatia alustalaks on erinevate inimeste piisav esindatus. Kui lubada riigikogul jooksvalt palka vähendada, võiks jõukas häälteenamus otsustada palgad üldse kaotada. See võimaldaks heal järjel olijatel riigikogus jätkata, kuid suunaks vaesemad muud tööd otsima. Tulemusena satuks niigi õrn tasakaal väga tõsisesse ohtu. Otsuseid langetaks ainult priviligeeritud rühm inimesi, kes töötasu ei vaja. Seega, nii veider kui see ei tundu, võib palga vähendamise keeld tagada vaesemate isikute esindatust riigikogus. Samuti vähendab hea töötasu riske, et kohale pretendeerivad üksnes need, kes näevad "muid võimalusi" uue positsiooni abil teenimiseks.
Argumente on mitmeid ja otsuse langetab riigikohus. Lahendused on siiski ka riigikogu liikmete enda käes. Neil on seaduslik võimalus lisandunud palk igakuiselt riigile tagasi kinkida. Moraalset tuge annaks koduleht, kus vastav saldo kenasti näha. Kodanikud saavad nähtust teha omad järeldused järgmisteks valimisteks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
NB! Eelnev ei hõlma peidetud vastuseid küsimusele, milline riigikogu on meil täna.