Advokaadibüroo Sorainen partner ja advokaat Toomas Prangli kirjutab aripaev.ee blogis, et Valgevene on endiselt Euroopa alahinnatuim riik.
Prangli vastutab advokaadibüroos Sorainen ka M&A valdkonna ning Minski kontori eest.
Möödunud aasta sügisel
avaldatud blogis kirjutasin, et Eesti ettevõtjatel tasuks vaadata Valgevene suunas, saamaks osa sealsest erastamispirukast. Hetkel, mil kogu maailma majanduses on väga huvitavad ajad, on nii mõndagi muutunud ka Valgevene rindel. Siinkohal tooksin ära mõned vihjed ja soovitused Eesti ettevõtjale, kes soovib Valgevenes kanda kinnitada:
1. Hoolimata keerulisest majandusolukorrast ei ole erastamishoobasid Valgevenes sugugi tagasi tõmmatud. Sealse erastamisprotsessi eripära peitub selles, et üldjuhul oodatakse välisinvestorite poolset huvi ja initsiatiivi enne, kui võetakse ette konkreetsed menetluslikud sammud. Näiteks on valitsusel kavas anda erakätesse 2-3 suuremat panka juba 2009. aastal ja hetkel käivad selles osas aktiivsed läbirääkimised potentsiaalsete strateegiliste investoritega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2. Erastamisel initsiatiivi ülesnäitamiseks tuleks kohalike nõustajate abiga välja sõeluda huvipakkuvad ettevõtted ja seejärel alustada dialoogi vastava ettevõtte eest vastutava(te) valitsusametkonnaga(-dega). Siinjuures on väga oluline tõestada ametnikele, et kavandatav investeering on win-win lahendus nii investorile kui ka riigile või selle elanikele. Paljud asjaolud, mis on Eesti kapitalismis iseenesest mõistetavad, tuleb Valgevene ametkondadele puust ja punasest ette kuvada.
3. Korruptsioon Valgevenes on suuresti välismeedia poolt ülespuhutud – seda eelkõige võrdluses Venemaa ja Ukrainaga. Karistused on Valgevenes karmid ja seadusi täideviivad organid kompromissitud. Seadusekuulekust näitab kasvõi asjaolu, et Minskis ei näe autosid ega jalakäijaid naljalt kollase tulega ristmikku ületamas.
4. Aasta alguses toimunud rubla devalveerimise tulemusena on Valgevene tootmisettevõtete ja ekspordile suunatud äritegevuste ülevõtmine muutunud atraktiivseks. Tegelikult on seal suured võimalused kõikides valdkondades, sest turu avanemisel annab Valgevene unikaalse võimaluse teha paljusid Eestis ja mujal juba ära proovitud asju esmakordselt.
5. Majanduskriis on veelgi kiirendanud Valgevene valitsuse algatatud majanduse liberaliseerimispoliitika arengut. Lisaks maksude alandamisele on Valgevenes saavutatud mitmeid reaalseid edusamme ka ulatusliku bürokraatia vähendamisel. Kui mõned aastad tagasi võttis äriühingu asutamine parimal juhul 5-6 nädalat aega, siis nüüd võib Valgevenes ühingu asutada 5-6 päevaga.
6. Hoolimata edusammudest erinevate regulatsioonide liberaliseerimisel peab välisinvestor Valgevenes äri alustades säilitama kannatlikku meelt ja rahulikku suhtumist. Sama kehtib ka isiklikes suhetes kohalike elanikega, kes õige slaavlase kombel püüavad alguses küll välismaalast intrigeerida, kuid seejärel hindavad kõrgelt neid, kes säilitavad vaoshoituse. Eestlase iseloomule peaks selline käitumine igati sobima.
Lõpetuseks – Valgevene turule sisenedes ja sealse bürokraatia keerdkäikude avastamisel ei tohiks alahinnata kohaliku nõuande olulisust. Ettevõtjatele on kindlasti positiivseks uudiseks Eesti valitsuse hiljutine otsus avada Valgevenes saatkond. Lisaks on Minskis juba pikemat aega tegelenud mitmed rahvusvahelised audiitorbürood. Samuti on Valgevene suunal aktiivsust üles näidanud mitmed Baltikumis tegutsevad advokaadibürood. Soraineni Minski kontoril on täitunud juba esimene edukas tegevusaasta.
Jättes kõrvale arutelu poliitilise režiimi ja inimõiguste rikkumise üle, on Valgevene peamisteks komistuskivideks jätkuvalt suur bürokraatia ja viimase aastakümne jooksul kujunenud negatiivne maine mujal Euroopas. Viimasest saab aga kergesti üle, tutvudes riigi keeruka ajalooga ja süvenedes tema investeerimisvõimalustesse.