„Ma teadsin, ma poleks pidanud seda tegema!”

Kohalejäänud leppisid kokku ühes kindlas kehapoosis, mida inimene ruumi tagasi tulles peaks võtma.

Kokkulepe saavutatud (poos meenutas balletti Luikede Järv – püsti seistes üks jalg kõverdatult teise vastas), tuli inimene sisse.

Intuitsiooni rolli on sageli kummalisel kombel alahinnatud. Küllap põhjusel, et seda on teiste jaoks keeruline seletada. Või kuidas ja milliste veenvate argumentidega saaks inimene selgitada asjaolu, et talle lihtsalt meeldib rohkem üks või teine asi või et mingi tegevus tundub talle antud olukorras „õigem”. Jah, sageli on meil olemas ka ratsionaalsed argumendid. Ent vähemasti sama sageli on meid ümbritsevad probleemid ja väljakutsed sedavõrd keerukad, et lahendust neile pole võimalik, vähemasti mõistliku aja jooksul, välja „kalkuleerida”.

Kas intuitsioon töötab ka seal, kus on mängus suured rahad, kus märksõnadeks on mõõdetav efektiivsus ja kaalutav tulemuslikkus? Ehk teisisõnu – ärimaailmas?

Ehkki firmajuhid ei armasta seda väga otse öelda, on intuitsioon heade juhtide tööriistakastis üks enimkasutatavaid töövahendeid.

Toon näite. Valdo Kalm, Telekomi ja EMT juht räägib raamatus „Tagasi Mängu. Võitma” sellest, kuidas ta leiab uusi juhte: „Need inimesed sa tunned ise ära kohtumisel esimese viie minuti jooksul,” räägib Valdo. Ta peab juhivõimete hindamisel silmas nelja omadust – empaatiavõimet ehk võimet näha asju teise inimese silmadega, teiseks, usaldusväärsust ehk lihtsamalt, kas inimest saab usaldada. Kolmandaks, erialaseid oskusi (Valdo: „Mina üldjuhtimise oskustesse ei usu.”) ning neljandaks pühendumust oma valdkonnale ehk juht peaks olema oma valdkonna fänn.”

Ehk kokkuvõtvalt – neljast kriteeriumist kolm tuginevad tegelikult Valdo enda kõhutundele (empaatiat, pühendumust, usaldusväärsust on vestluse käigus keeruline kuidagi ratsionaalselt mõõta).

Üks maailma tuntumaid juhtimiseksperte, Harvardi ülikooli professor Henry Mintzberg on öelnud: „Organisatsioonide efektiivsus ei tugine kitsarinnalisel kontseptsioonil nimega „ratsionaalsus”, see tugineb segul kaine-mõistuse loogikast ja jõulisest intuitsioonist.” Ja paradoksaalsel kombel on intuitsiooni kasutamine ise loogiline! Aega on vähe, info otsuste langetamiseks puudulik ning uute, senikogemata (äri)lahenduste osas pole kellelgi „õigeid” vastuseid. Intuitsiooni kasutamine (koos loogikaga) on ainuke võimalus ajaga kaasas käia.

Ent kuidas siis arendada endas teadlikkust intuitsioonist ja kuidas seda siis rakendada? Alustada võib näiteks … vaikusega. Proovida iga päev 3-4 minutit võtta endale aega, minna kohta, kus müra, teised inimesed sind ei saa segada. Ja olla vait. Ning jälgida ennast otsekui kõrvalt – millised mõtted ja tunded tekivad. Ning mida ütleb sulle ühe või teise asja kohta kõhutunne. Lihtne? Mulle tundub, et kummalisel kombel võib paigal ja vaikuses iseendaga olemine inimeste jaoks olla üks keerulisemaid väljakutseid.

Millised on sinu kogemused intuitsiooniga, valikutega, mida oled teinud nn kõhutunde järgi?

Autor: Raimo Ülavere, Silvia Kruusmaa