Ettevõtjad vajavad teadmisi propagandast

Palun, kirjeldage propagandavahendeid, mida Venemaa ja Putin kasutavad ja mis on nende eesmärk?

Kõige aktiivsemalt on kasutatud virtuaalobjekte, mille taga ei ole reaalset sisu. See on Novorossija” (millest pool aastat tagasi ei olnud keegi midagi kuulnud), need on “viisakad inimesed” (automaatidega), see on “rahva poolt valitud” linnapea või kuberner (“rahva poolt valitud” lisamisega tekib legitiimsuse tunne), need on “valimised” (Krimmis). Selline virtuaaliseerimine lubab blokeerida vastupanu, oponendi mõtteviisi otsest mõjutust.            

Millised muutused on Venemaa propagandas toimunud, kui võrdleme Venemaa-Ukraina konflikti eelse ajaga?

Nii sõjaväelised kui ka tsiviillähenemised nõuavad tingimata oma sihtauditooriumi tundmist ja mõjutuse efektiivsuse kontrollimist lõppedes. Kui Ameerika sõjaväelased püüavad reklaami ja avalike suhete abil muuta auditooriumi, näiteks islamiriikide suhtumist USAsse, siis Suurbritannia sõjaväelased kritiseerivad taolist lähenemist. Nemad ei pea tähtsaks suhtumise, vaid hoopis käitumise muutmist. Nende näide on järgmine: noormees Afganistanis paneb miinid Inglise sõdurite vastu selleks, et koguda raha õpinguteks Inglismaal. See noormees suhtub Inglismaasse hästi, kuid ei käitu hästi.

Efektiivset propagandat on asunud uurima ka neuroteadus, aga see on põhimõtteliselt objektiivne lähenemine, millele uuringute kalliduse tõttu toetub ettevõtlus vähemal määral. Täna tegutsevad ettevõtjad otsuste langetamisel ja hindamisel intuitiivselt, sellist lähenemist aga muudetakse põhimõtteliselt.

Küsitles ajakirja Kaja peatoimetaja Annela Laaneots.

Georgi Potšeptsov esineb 6. novembril kommunikatsiooniajakirja Kaja mõttekojas “Propaganda jõuline peatõste. Mida peab iga kommunikatsioonijuht ja turundaja sellest teadma?”