Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lubage läbi kukkuda!

    Mariann JüriorgFoto: Erakogu

    Kui kool edastab õpilastele sõnumi, et ebaõnnestumine on halb, siis ei saa neist kunagi ettevõtjaid, kirjutab 10. klassi õpilane Mariann Jüriorg. Vigade parandamise võimalus tuleb alati anda.

    Meie gümnaasiumis ei saa enam kevadest saati F-ile ehk kahele tehtud tööd parandada või järele teha. Sellise korra sõnum on, et ebaõnnestumine on lõplik, et ebaõnnestumine ongi kõige lõpp. See õpetab, et ebaõnnestumine on halb, et sellest peaks hoiduma. Kuigi tegelikult on asi ju vastupidi: just ebaõnnestumistest me õpimegi.
    Kui õpetajad ja kool tahavad, et õpilased pingutaks rohkem, et nad saaks testid ja kontrolltööd tehtud esimesel korral, siis uuesti proovimise võimaluse äravõtmine seda eesmärki ei saavuta. See tekitab vaid probleeme juurde. Õpilased kardavad läbipõrumist, nad kardavad halbu hindeid. Nagu see oleks midagi kohutavalt jubedat, kui midagi ebaõnnestub. Tegelikult peaks ebaõnnestumise kaudu olema võimalik õppida, kuidas järgmisel korral paremini teha.
    Kui koolitundidest on teda, et ebaõnnestumine on kohutav ja tehtud vigu ei saa enam kunagi parandada, arvavad õpilased tulevikus, et kui nad peavad tegema midagi, mis võib ebaõnnestuda, siis on parem seda mitte teha.
    Kas nii tõesti kavatsebki kool meid eluks ette valmistada? Kuidas me saame üldse midagi teha, kui me kardame ebaõnnestumist? See küsimus ise kõlab juba kohutavalt. Kui ma tahan kunagi oma firma luua, siis alguses ma ju ei oska kõike. Sellest järeldub: ma ei saa, ma ei taha, ja ei teegi. Sest ettevõtmine võib ju ebaõnnestuda, ja mis siis saab? Kui kool sisendab meisse sellist suhtumist, siis ei saa me tulevikus millegagi hakkama. Me lihtsalt ei julge proovidagi. Innovatsioon vajab „feilimist“, muud moodi ei saagi. Kool peaks meile õpetama, kuidas olla innovaatiline, mitte seda, kuidas mitte kunagi üheski asjas läbi põruda.
    Õpetajad ütlevad meile: sa kukkusid läbi. Läbi mille? See kõlab, nagu oleksime kukkunud läbi õrnade lehekeste, mis varjasid auku. Kukkusime sinna auku sügavale sisse ja ei saa enam mitte iialgi välja. Kas see on ikka tõesti nii? Kui kool tahab, et õpilased pühenduksid ja õpiksid korralikult, siis ei lahenda seda probleemi teise võimaluse kaotamine. Minu pärast andke meile kas või 17 uut võimalust, kuni asi saab tehtud. Sest päriselt ei ole ebaõnnestumine iialgi lõplik.
    Probleemi saaks lahendada vaid miks-küsimuse abil. Iga päev räägitakse meile, mida me õpime, aga kunagi räägita selleks, miks. Enamik õpetajaid ja suur osa õpilasigi leiab, et küsimus, miks me seda või teist õpime, ei ole oluline. Aga ainult see ongi oluline!
    Autosid armastav väike poiss saab matemaatika ja füüsika selgeks hetkega, kui leiame talle mingi pisikese seose autode ja antud õppeainete vahel. Enne peaks tulema „miks?“ ja alles pärast seda „mis?“. Muidugi on kogu haridusministeeriumi poolt ette antud õppekava vajalikkust lastele keeruline seletada, aga no tehke see siis ümber nii, et see oleks mõistlik. Kuid ärge iial õpetage noortele, et ebaõnnestumine on kohutav. See suhtumine hävitab meid. Just ebaõnnestumise kartuse pärast jäävad tegemata suured teod, mis muudaksid maailma. Meie unistused muudaksid maailma. Meie unistused saavad muuta maailma vaid siis, kui me oleme valmis üle saama oma nurjumistest. Praegu õpetab kool meile vale suhtumist.
    Ärge saage minust valesti aru. Sellel, et õpilased ei saa kontrolltöid järele teha on muidugi häid külgi. Kuid kui eesmärk on motiveerida õpilasi õppima korralikult ja tegema töid hästi esimesel korral – nagu see minu arusaamise kohaselt on –, siis selline lahendus tekitab vaid probleeme juurde. Teisest küljest on see ka mõnes mõttes tagajärg: meie, õpilased, ei osanud hinnata oma kolme võimalust järele teha seni, kuni see võimalus meilt ära võeti. Aga ka see ei ole piisav põhjendus. Nüüd on meie koolis õpilased veelgi vähem huvitatud pingutamisest, teades, et põrumise puhul ei pea õnneks vähemalt asja uuesti selgeks õppima.
    Iga laps on väärt uut võimalust. Alati. Kui meile juba koolis õpetatakse, et ebaõnnestumine on halb, siis mis saab meist nii tulevikus? Kuhu me jõuame? Mitu redelipulka maast ülespoole me julgeme minna enne, kui hakkame kukkumist kartes tagasi allapoole ronima?
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
     
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Konteinerlaeva põhjustatud sillavaring ohustab majandust
Teisipäeva varahommikul sõitis konteinerlaev USAs Baltimore’is otsa sillale, pärast mida varises sild kokku. Liiklus ühte suurimasse sadamasse USAs on nüüd peatatud.
Teisipäeva varahommikul sõitis konteinerlaev USAs Baltimore’is otsa sillale, pärast mida varises sild kokku. Liiklus ühte suurimasse sadamasse USAs on nüüd peatatud.