Kes võidab aktiivselt juhitud fondidest?

Aktiivselt juhitavaid fonde haldavad varahaldusettevõtted võivad fondi juhtimise teenuse sisse osta ka mõnelt muult varahaldusettevõttelt, et tagada võimalikult professionaalne meeskond fondi juhtimiseks. Seega ei pruugi panga pakutavad fondid  olla sama panga varahaldusettevõtte poolt juhitud. Tavapraktika kohaselt leitakse konkreetse fondi jaoks selle valdkonna parim meeskond. Kui panga grupis on kohane kompetents olemas, siis mõned panga pakutavad fondid võivad olla juhitud ka samasse gruppi kuuluva spetsiaalselt loodud fondivalitseja poolt. Eestis on need näiteks Põhjamaade fondid, kus Skandinaavia pankadel on vastav kompetents olemas. Kaugemate regioonide fondid on tavaliselt juhitud teiste fondivalitsejate poolt, kel on selles regioonis või valdkonnas hea kogemus ja kompetents. Enne investeerimist tasub alati täpselt välja selgitada, kes on fondi tegelik valitseja.

Keskmine aktiivselt juhitud fond ei suuda peale tasude maha arvamist oma võrdlusindeksit lüüa, kuid ka siin on omad nüansid. Esiteks, ETFi tootlus erineb nii kulude kui ka ülesehituse tõttu alusindeksi tootlusest ning õigem oleks fondide tootlust võrrelda ETFide tootlusega, mis kindlasti muudaks uuringute tulemusi. Teiseks on enamik uuringuid suhteliselt vanad või hõlmavad pikka perioodi. Viimasel ajal on aktiivselt juhitud fondide tasud märgatavalt langenud, mis omakorda tõstab nende neto tootlust. Samuti ei tähenda see, et ükski fond ei suuda turutootlust lüüa. Mitmed uuringud näitavad, et keskmiselt neljandik aktiivselt juhitud fondidest suudab turutootlusest paremat pakkuda. Üksnes ajaloolistele tulemustele toetuda ei saa, kuid pikaajaliselt ja stabiilselt võrdlusindeksit ületav fondi tootlus näitab fondijuhi suurepäraseid võimeid.

Kõik turud pole ühevõrra efektiivsed. Arenenud riikide aktsiaturud on väga efektiivsed, mistõttu vähesed fondijuhid suudavad nendel turgudel indeksist paremat tootlust näidata. Arenevate riikide turud on oluliselt vähem efektiivsed. Näiteks Kremnitzeri uuring (2012) näitab, aktiivselt juhitud arenevate turgude fondid suutsid pakkuda ETFidest keskmiselt 2,87% paremat netotoolust.

Sarnaselt väheefektiivsed on ka mõned võlakirjade turud oma madalama likviidsuse ning tsentraalse turu puudumise tõttu. Üheks heaks näiteks on Nordea European Covered Bond Fund, mille viie aasta tootlus 14.11.2014 seisuga 35,7% (ehk 6,3% aasta baasil) on väga suure vahega ületanud vastava ETFii (iShares Euro Covered Bond) tootluse – 29,1% (ehk 5,2%).

Üheks tähtsaks aktiivselt juhitud fondide eeliseks on riskide juhtimine. Fondijuht üritab saavutada stabiilsemat tootlust vähendades fondi väärtuse kukkumist turgude languse ajal. Investeerides ETF-idesse, saab investor 100%-lise osa nii tõusust kui ka langusest. Viimase kriisi näitel võivad langused  olla päris suured ning paljud müüvad oma investeeringu maha kõige halvemal hetkel. Fondijuht saab languseks valmistudes aktsiate osakaalu portfellis vähendada nii, et fondi väärtuse kukkumine võib olla oluliselt väiksem.