• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Start-up-kultuur muudab kogu ettevõtluskultuuri, kirjutab GoWorkaBit kaasasutaja Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.
Kei Karlson.
  • Kei Karlson.
  • Foto: Eiko Kink
Töötasin enne GoWorkaBiti tegemist seitse aastat värbajana firmas Manpower. Järjest enam nägin oma töös, et on vaja lahendust, kus ettevõtted saaksid kiiresti lisatööjõudu. Osalesin oma mõttega pooljuhuslikult «Garage48» teenusteteemalisel üritusel ja saime kokku uskumatult laheda tiimi. Mõtted lendasid ja võitsime «Ajujahi» eriauhinna. See tähendas, et saime otse telesaatesse valitud 40 meeskonna hulka ja pidime hakkama oma ideed edasi arendama. Mida aeg edasi, seda enam tundus, et see, mida me teeme, on äge. Esimesed kliendid saime eelmise aasta detsembris ja tuli välja, et inimesi, kes tahavad paindlikul viisil tööd teha, on väga palju. Nüüdseks on lühiajalisi tööotsi vahendav tööjõuportaal GoWorkaBit üle aasta vana.
Alustasime ootamatult ja tormiliselt, plaanisime alguses näiteks otse Suurbritannia turule minna ja Eesti üldse vahele jätta. Start-upile kohaselt oleme oma tegevuses ja plaanides teinud muudatusi vastavalt sellele, milline on klientide ja kasutajate tagasiside. Terve aasta oleme väga palju tööd teinud, alles sel suvel võtsime esimesed nädalavahetused, et perega koos olla. Nüüdseks on ka väsimus kohale jõudnud, aga õnneks ei ole me end kunagi firma heaks tööle sundinud, vaid teinud seda adrenaliini ja innuga.
Start-up-ettevõtte tegemine on parim ettevõtluskool
Tagasisidet küsime alati mõlemalt poolelt. Tööandjad kujundavad töötajate reitingu, selle alusel saame kehvemad kasutajad välja filtreerida. Iga kasutaja profiilil on näha, mis tööd on varem tehtud ja kuidas on sellega hakkama saadud. Oleme selles suhtes ranged: kui keegi oma töö tühistab või kohale ei ilmu, saab ta meilt 24 tunniks keelu, teisel korral paneme tal konto kinni. Midagi võib ette tulla, see on loomulik, aga tuleb ette teatada, et keegi teine saaks töö tegemiseks võimaluse ja ettevõttes saaks töö tehtud.
Oleme täna arendamas algoritmi, mis võtaks arvesse kogu info. Usume, et lähiajal on meil olemas süsteem, mis arvutab info põhjal ise välja, milline inimene sellele ametikohale hetkel kõige paremini sobiks. Võib-olla ei ole see kõige säravam kandidaat, parim sobivus võib sõltuda ka kaugusest või teemast. Seni toimib reitingute süsteem päris hästi. Tundub, et meil ongi lihtsalt väga toredad kasutajad. Me küsime alati inimestele hinnet. Praeguseks on tehtud tuhandeid projekte ja kõige kõrgem hinne «viis» on umbes 90 protsendil kasutajatel. Siis on natuke «nelju» ja mõni üksik «kolm». See näitab, et meie baasis on mõistlikud ja toredad inimesed, kes tahavad teha lisatööd, saada kogemusi või raha neile sobival ajal.
Oleme ka ise oma teenust kasutanud, seda nii projektide juurde töötajaid kaasates kui ka ise tööotsi tehes, et saada aru, kuidas süsteem tegelikult toimib.
Mina olin näiteks ühe päeva Viimsis Comarketi lihaletis. Hoopis teistsuguse töö tegemine andis terveks nädalaks ägeda innu. Kohalikud töötajad imestasid, miks ma nii entusiasmi täis olen ja ütlesid, et nädalaga kaob naeratus suult. Millegipärast ei tulnud neile vist isegi pähe, et see töö võiks ka meeldida. Aga mulle meeldis. Ilmselt ei tahaks ma eluaeg toidupoes töötada, aga mul ei oleks midagi selle vastu, et sinna paariks päevaks uuesti minna. Teistsuguste asjade tegemine avardab maailmapilti.
Y-generatsioon eelistab rahale paindlikkust
Lihtne töö ei pruugi sugugi igav olla. Meid kasutavad näiteks väikesed Eesti pruulikojad, kuhu on väga suur huvi tööle saada. Meie kasutajad ei tee neid tööotsi raha pärast. Nad tahavad saada vaheldust, uusi teadmisi, kogemust. Tudengitele heidetakse tööle kandideerides tavaliselt ette, et neil ei ole varasemat töökogemust. Ja ka seda, et pärast palkamist avastavad noored, et see töö ei pruugi neid huvitada. Öeldakse, et Y-generatsiooni jaoks on pidu ja muu elu tööst tähtsam. Meie kaudu saavad nad ka paari päeva või nädalaga katsetada, kas mingi töö neile üldse sobib – kuidas seda veel teada, kui ise ei proovi?
Olen ise mitmel pool rääkinud Y-generatsiooni ootustest, kuna suurem osa meie kasutajaid on selles vanuses. Praegune keskkond on nii teistsugune, et nad ootavadki tööandjalt muid asju. Need, kes noori värbavad, on vanemast generatsioonist ega saa tihtipeale aru, kuidas noored mõtlevad. Noortel peab olema tööaja või –koha puhul valikuvabadus. Töö olemus peab muutuma paindlikumaks. Ma arvan, et viie aasta pärast on osa töödest, mida praegu tehakse, ära kadunud, osa tehakse hoopis teistmoodi kui praegu. See kõik mõjutab ka seda, milline peaks tulevikus olema haridus- ja maksusüsteem.
Y-generatsiooni inimestest üle poole on öelnud, et nad ei taha kontoris tööd teha, kindlasti ei taha nad seda teha kella kaheksast viieni. Ja kui neil on valida, kas saada rohkem palka või töötada paindlikumalt, siis valivad nad paindlikuma töö. See on üks asi, millest vanemad aru ei saa. Noorte hulgas on vähe neid, kes tahaksid teha rutiinset tööd pikka aega. Ettevõtjad peavad selliste tööde peale võtma vanema generatsiooni inimesed või siis tegema töö juppideks, muutma selle olemust nii, et see sobiks noortele. Las inimesed vahetuvad kolme kuu tagant, kui neil enam silmad ei sära. Kumbki pool ei võida sellest, kui miski kellelegi ei meeldi. Osa ettevõtjaid saab sellest aru ja on valmis muutusi tegema, osa on aga õnnetud ja kurjad, samas ei oska ka midagi teha. Võimalik, et nad lihtsalt ei mõista uut generatsiooni ja nende ootusi.
Rääkisin uuest töötajate põlvkonnast viimati 50–60-aastastele Euroopa Liidu ametiühingute esindajatele. Nad imestasid, kuidas noortele pensionit koguda, kui nad töötavad nii, nagu ise tahavad. Kui noortelt küsida, kas nad pensioni peale üldse mõtlevad, siis on vastus enamasti ei. Milleks koguda praegu raha mingi kauge tuleviku jaoks. Maailm ja elu muutub kiiresti.
Töökultuur tahab muutusi
Meie töökultuur võiks liikuda selles suunas, et projektipõhist tööjõudu kaasataks julgemini kui varem. Paljud ettevõtted kardavad millegipärast, et tulevad võõrad inimesed ja näiteks tootearenduse salajane info pääseb välja. Innovatsioon saab sündida ainult avatud keskkonnas. Väljast tulevatel inimestel võib olla väga häid uusi ideid, mida ära kasutada.
Natukene on juba muutunud need ettevõtted, kes kasutavad GoWorkaBiti teenust. Meil on õnnestunud muuta veendumust, et kõik tööd on hästi keerulised ja vajavad pikka koolitust. Nad on saanud kogemuse, et hea töötaja leiab ka ilma pikkade lohisevate elulookirjeldusteta. Töö muutub kiiresti, tehnoloogia uueneb. Järjest rohkem on uusi töid, kuhu ei olegi võtta inimesi, kellel oleks selline kogemus olemas.
Spetsialistiks saamiseks ei saa enam kuluda nelja aastat, sest töö iseloom muutub palju kiiremini. Säravad silmad ja motivatsioon on samuti olulised. Mõtlesin, et kas tõmbasin ka tavatöötajaid kaasa, kui olin Comarketis positiivne ja motiveeritud? Kas see muudab olemasolevate töötajate suhtumist töösse, kui keegi uus näitab, et seda tööd on lahe teha?
Minu jaoks teeb ettevõtlusega tegelemise toredaks see, et Eestis on tugev start-up-kogukond. Neid, kelle poole pöörduda nõu või abi küsimiseks, on palju. On väga oluline, et juba kuskile jõudnud ettevõtjad on valmis alustavatele tagasisidet andma. Oleme ka ise selleni jõudnud – praegu «Ajujahi» saates osalevad meeskonnad küsivad meie käest nõu ja eks me siis püüame seda nii hästi kui võimalik anda. Ettevõtluses on avatus ja sõbralikkus sama vajalikud kui töökus. Isegi kui võistleme teistega mõnel konkursil investeeringute saamises, räägime tihti omavahel läbi, mis meil on plaanis või mida saaksime koos teha. Ma loodan, et vaenulikku konkurentsitunnet ei teki ka tulevikus. Loodetavasti muudab selline start-up-kultuur ka suure ettevõtluskultuuri avatumaks ja paindlikumaks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele