4. Tagab lastele emakeelse hariduse. Tsiteerides Vantaas elavat eesti keele õpetajat M.-L. Hendriksoni: „Olen näinud õpilasi, kellel on tekkinud psühholoogiline kriis sellest, et ta ei adu enam, kes ta on, kus ta on, mis keeles ta peab rääkima.“ Seega ei ohusta eesti keele kvaliteeti mitte ainult inglise keel, vaid sundolukorras võõrkeeles hariduse omandamine, kui emakeel kõnes ja kirjas pole veel selge. Lapsed võivad kaotada võõral maal oma identiteedi.
5. Tervemad eestlased. Alkoinfo.ee andmetel on alkohol otseselt või kaudselt seotud üle 60 eri haiguse või tervisehäirega. Kui eestlased lõpuks koju naasevad, on nende tervis laastatud ja nad hakkavad Eesti sotsiaalsüsteemi koormama.
6. Asendab Eesti kui odava tööjõuga riigi maine Euroopas IT-riigi kuvandiga. Soome meedias on arutletud, et eestlased tulevad Soome just sotsiaaltoetuste pärast. Estinfini andmetel sai 2013. aastal Helsingis toimetulekutoetust 1600 välismaise taustaga majapidamist, neist peredest 1100 olid eestlased. Pole just asi, millega uhkustada.
7. Eesti naistele võrdväärsemad mehed. Eurostati 2012. aasta uuringu järgi on Eestis vanusegrupis 30-34 kõrgharidusega naiste osakaal 50% ja meeste osakaal 28%. See toob välja tõsise probleemi – eesti naistel pole võrdväärset partnerit, kellega peret luua. Kui aga need mehed läbiksid ümberõppe, muutuksid nad ihaldusväärseks kõrgelt haritud naiste silmis, mis suurendaks omakorda ka Eesti iivet.