Üürikorterite tootlus meelitab välismaalasi

Investeeringuid elukondlikusse kinnisvarasse on tinginud kõrgem tootlus, jäädes keskmiselt 7–11 protsendini, mis ärikinnisvara oodatava 6–9protsendise tootluse kõrval on selgelt parem. Samuti võimaldab väiksem kapitalivajadus sellel turule siseneda ka juba mõnekümne tuhande euroga.

Eesti kinnisvaraturgu iseloomustab pärast uue aastatuhande alguse tormilist arengut ja sellele järgnenud järsku pidurdust uus arengutsükkel, mis suuresti on keskendunud kaalutud riski, kõrgema tootluse ja väiksema kapitalivajaduse otsingule. Seetõttu on paaril viimasel aastal paljud otsingud leidnud ärikinnisvaraturu kõrval just elukondliku kinnisvaraturu.

Elukondliku kinnisvaraarenduseturu suur kapitalivajadus, pikad projektitsüklid ja finantseerijate ettevaatlik positsioon on eluruumide üürimäärade ja üürikorterite kasvava nõudluse taustal suunanud investorite pilgud just elu- ja üürikorterite investeeringutele.

Elukondlikul kinnisvaraturul toimuv ei ole jäänud märkamatuks ka lähinaabritele. Eelkõige on meie turule suunatud Soome, aga ka Venemaa investorite pilgud. Kõrgema tootluse kõrval on seda protsessi toetanud ka mõlema naaberriigi majanduse suhteliselt nõrk seis, mis on sundinud suunama investeeringuid teistele turgudele.

Praegusel kinnisvaraturul ei ole välismaalaste osakaal hüppeliselt suurenenud, küll on viimased kuud toonud järjest rohkem päringuid üürikinnisvarasse just lähinaabritelt. Arvudes jääb välismaalaste ostude osakaal suuremates linnades aastatega tavapärase 3–8 protsendi vahemikku. Samas on murettekitav erand Ida-Viru maakond, kus investeeringute tootlus ei erine märkimisväärselt teistest piirkondadest, küll aga on välismaalastest ostjate osakaal ebaproportsionaalselt suur, olles lähedal kolmandikule kõikidest tehingutest ning võib kujutada nii julgeoleku riski piirialal.

Arvestades kõike eelnevat, näeme käesoleval aastal uusi põnevaid arenguid elukondliku üürikinnisvara turul, kus konkurentsi on otsustanud pakkuda ka avalik sektor.